Kirjandusteadlane Peeter Olesk küsib, milles seisneb takistus moodustada õiguslikult põhjendatud kvalifikatsiooninõukogusid kõrgemat järku kutsete kinnitamiseks (5. juuli Tartu Postimehes). Saan aga vastata, et kvalifikatsiooninõukogud on Eestis seaduse alusel tegutsenud juba üle 20 aasta – neid nimetatakse kutsenõukogudeks.
Kutsenõukogusid on 14 ning need on kutseseadusest lähtuvalt määranud valitsus. Kutsenõukogud otsustavad kutsestandardite koostamise ja kinnitamise, valivad kutse andjad, annavad koolidele kutse andmise õigusi jmt. Kutsenõukogudesse kuulub kokku ligi 300 kutse- ja erialaühenduste, tööandjate, töötajate, kutse- ja kõrgkoolide ning riigiasutuste esindajat. Kutsenõukogud tegutsevad kutsekoja juures, mis toetab ka kutsestandardite koostamist ning kutse andjate tegevust.
Kutsenõukogud ise kutseeksameid ei korralda, selleks valitakse avaliku konkursiga kutse andjad. Viimased korraldavad kutseeksameid kutsestandardite alusel. Kutse andja on tavaliselt eriala- või kutseliit. Praegu tegutseb 109 kutse andjat. Kutse taotlejal on vaja kutse saamiseks tõendada kutseeksamil oma teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mida on kirjeldatud kutsestandardis. Kutse taotlejate arv kasvab, eelmisel aastal anti välja üle 12 000 kutse.
Kutsestandardeid, mis kirjeldavad minimaalseid nõudeid ametialal edukaks tegutsemiseks, kehtib 558. Standardite suur arv tuleb sellest, et ühel kutsealal võib olla mitu erinevat taset, näiteks kehtivad kutsestandardid õpetaja, tase 6, vanemõpetaja, tase 7, ning meisterõpetaja, tase 8.
Üle poole kutsetest on seotud regulatsioonidega. Reguleeritud elualadel ei tohi töötada ilma kehtiva kutsetunnistuseta, sest ebapädev tegutsemine võib olla ohtlik inimeste elule, tervisele või seotud suure rahalise riskiga. Vaid erihariduse omandamisest ei piisa, et neis valdkondades töötada. Kutseeksamil oma oskuste tõendamist ja kutsetunnistuse omandamist peetakse siin parimaks lahenduseks. Reguleeritud on näiteks ehituse ja raudtee, sotsiaaltöö ja tervishoiu, turvatöö, õpetajate ning sporditreenerite kutsed.
Paljud kutsed on seotud tööandjate ja töötajate esindajate vahel sõlmitud kokkulepetega, mis annavad kutsetunnistuse omajale eelise kutsetunnistuseta töötajate ees. Näiteks kutsetunnistusega koorijuhtidele kindlustatakse teatud tasemel töötasu.
Lisaks antakse välja koolilõpukutseid. Seda teevad õppeasutused koostöös kutse andjatega. Kutseõppeasutuse lõpetajatel tuleb pärast õpingute lõppu sooritada kutseeksam. Mitmel kõrgkoolil on aga õigus oma lõpetajatele kutse anda. Nii saavad kutse näiteks Eesti kunstiakadeemia ning Tallinna tehnikaülikooli lõpetanud arhitektid, sisekaitseakadeemia lõpetanud päästjad ja piirivalvurid, Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkooli lõpetanud ämmaemandad, Tallinna ja Tartu ülikooli lõpetanud õpetajad jt.
Lähiaastatel plaanime olemasolevat kutsestandardil põhinevat hindamist täiendada ka oskustepõhise lähenemisega. See pakub võimaluse analüüsida, õppida ja saada tunnustatud oskuste kaupa. Näiteks lihtsustab see liikumist ametialade vahel – puuduolevad oskused saab juurde õppida ja neid tõendades juba uue kutse omandada.
Tiia Randma, Kutsekoja juhatuse liige. Kommentaar ilmus Tartu Postimehes 8. juulil 2021.