Ehkki kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise vajadust esineb harva, on hea teada, millist rada pidi selle menetlemine peaks kulgema. Just sel teemal arutleti kutse andjate oktoobrikuu mõttekojas.
Kohtumisel etendas kutsesüsteemi koordinaator Gerly Sepping fiktiivset ehitusviimistluse kutse andjat, kelleni jõudis rahulolematu kliendi pöördumine. Viidates töö kehvale kvaliteedile ja töö teostaja puudulikele suhtlemisoskustele, soovis töö tellija töö tegija kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamist. Mõttekoja aktiivsed osalejad pandi nõunike rolli — nende ülesanne oli anda fiktiivsele kutse andjale nõu, kuidas olukord lahendada.
Nõunikud leidsid, et otsuse tegemiseks on liiga vähe informatsiooni. Kutse andjal olid töö tellija saadetud pildid, millelt võis tõepoolest näha vigu, ning kirjavahetus töö tegijaga, kes väitis, et tellija on liiga nõudlik ja tema on töö teinud korrektselt. Üheselt jõuti järeldusele, et tehtud tööle on vaja eksperthinnangut ning esiti võiks soovitada kliendil pöörduda tarbijakaitse poole, kes aitab ekspertiisi korraldada. Töö kvaliteeti võisid mõjutada nüansid nagu keskkond (niiskus hoones jms) või kasutatud materjalid, mis võisid olla tellija hangitud.
Rikkumine võib olla erinevat laadi
Teine oluline mõte koondus täpsustamise ümber, mis on kompetentsinõude rikkumine ja mis on eetikanõude rikkumine. Üks aktiivsetest liikmetest ütles paikapanevalt: “See, mis jääb seinale, on kompetents, ja see, mis on kirjavahetuses, on eetika,” lisades, et neil on moodustatud eetikakomisjon olukordadeks, kus töö tellija ei ole tulemusega rahul, kuid töö teostamisel on lähtutud erialastest teadmistest ning rakendatud on parimat praktikat.
Eetikakomisjoni loomisel tasub mõelda, milliste pädevustega võiksid olla selle liikmed, näiteks kas kaasata keegi, kellel on õigusalane taust. Samuti peaks analüüsima, millistel kutsealadel on kaalukam tehniline teostus ja millistel kutse-eetika (ehitusviimistlus vs inimeste nõustamine). Eetikakomisjoni moodustamine eeldab omakorda, et olemas on eetikakoodeks ning eetikanõuete järgimine on kutsestandardis käsitletud üldoskusena.
Kokkuvõtlikult tuleb aru saada, kas tegemist on faktiliselt tõendatud rikkumisega või emotsionaalse kokkupõrkega. Kui aga selgub, et kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks on alust, järgneb menetlusprotsess, mis on sarnane kutse andmisele. Koguda tuleb tõendid, mille põhjal vormistada otsus, tuua välja faktilised, õiguslikud ja kaalutluslikud alused. Seejärel tuleb otsus anda kutsetunnistuse omanikule arvamuse avaldamiseks. Kui viimasel on vastuväiteid, tuleb ka neid lõplikus otsuses käsitleda.