Kutseeksam oli praktiline töö, kus kahekesi paaris töötades tuli projekti järgi, 9 tunni jooksul, välja ehitada, rajada, miniaiake mõõtudega 3x3m. 6 paari eksamitegijaid, kes sattusid loosi tahtel koos töötama, tegid selle töö siseruumis, Luua Metsanduskooli uues praktikahoones. Aiandusliit oli varem tunnustanud Luua Metsanduskooli kui sobivat maastikuehituse kutseeksami tegemise kohta.
Kutseeksami läbiviimise kord, eksami projekt ja hindamise alused töötati välja Aiandusliidu kutsekomisjoni juures tegutseva ekspertgupi poolt, kuhu olid kaasatud Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse ning eriala ettevõtjate esindajad. Eksamiprojekt nägi ette, et rajada tuleb betoonkivist jalgteed, ehitada paekivist kuivmüür, teha püsipuidust pergola, pergola alla laduda paeplaatidest platsike, istutada taimi ja külvata muru.
Seekord sattus nii, et kaugõppekursus koosnes ainult õrnema soo esindajatest, kuid betoonkivi panemisega, paemüüriga ja paekivist platsi ehitamisega said nad kenasti hakkama. Sellise praktilise kutseeksami eelduseks oli varasem erialapraktika koolis ja toeks koolis omandatud teoreetilised teadmised.
Eesti Aiandusliidu poolt moodustatud hindamiskomisjon kontrollis objekti mahamärkimist, horisontaalseid ja vertikaalseid pindu, iga töölõigu sooritamise oskust,tööriistade kasutamist, ohutustehnikast kinnipidamist ja üldist töömaa väljanägemist. Kõik 12 kutseeksamile lubatut sooritasid eksami ja Eesti Aiandusliit omistas nendele maastikuehitaja kutse. Kooli lõputunnistus ja riiklik kutsetunnistus koos on tööandjatele selge märk, et need noorikud oskavad nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt seda tööd.
Maastikuehitaja kutsenimena on Eestis üsna uus, kuid mitte mujal Euroopa riikides, kus see on väga teada-tuntud kutseala juba palju aastakümneid. Euroopa maastikuehitajatel on juba 1963.a. alates oma üleeuroopaline katusorganisatsioon – ELCA – European Landscape Contractors Association, mille tööst võtab alates 1994 aastast osa ka üks Eesti aia- ja maastikukujunduse firma.
Eestis on kasutusel olnud ka haljastaja kutsenimi, kuid mitmete arutelude käigus jäi kutsealade nimede täpsustamisel sobivaks siiski maastikuehitaja, sest see vastab rohkem sellele tööle, mida tehakse urbaniseerunud linna- ja asulakeskkonnas elumiljöö loomisel. Haljastus ja haljastaja – need sõnad viivad mõtte rohkem rohelisele tööle ja taimedele, aga nagu öeldud, peab selle elukutse esindaja praegustes oludes tegema ka teetöid ja tugimüüre, puutööd ja veekogusid, mänguväljakuid ja piirdeid, treppe ja terrasse jm. Nii, et maastikuehitaja on täpne kutsenimi.
Maastikuehitaja elukutse populaarsusest annab tunnistust ka asjaolu, et kutsealade maailmameistrivõistlustel on esindatud 39 kutseala hulgas ka maastikuehitajad. Viimastel (järjekorranumbriga 39-ndatel) maailmameistrivõistlustel (Worldskills 2008) eelmise aasta novembri keskel Tokyo lähedal Shizuokas võistlesid 15 riigi parimad maastikuehitajad. Nelja tööpäeva jooksul tuli kaheliikmelisel võistluspaaril etteantud projekti järgi välja ehitada, rajada, terviklik aiaosa 7x7m. Ehitada tuli tugimüür langeva veega, veekogu, astmekivid vees, looduskivist platsike, täringukivist tee, jaapanipärane piirdeaed, muruvaibast muru ja istutusalad koos taimedega.
Töid hindas rahvusvaheline kohtunike komisjon. Loomulik oli see, et kohtunik oma riigi võistkonna tööd hinnata ei saanud.
Seekordsetel maailmameistrivõistlustel koduseinad aitasid ning võitjaks tuli Jaapani võistkond. Teist ja kolmandat kohta jagasid Prantsusmaa ja Saksamaa, mõlemale võistkonnale anti hõbemedalid. Järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad Kanadas Calgaris 2-5 septembril 2009 ja ülejärgmised Inglismaal Londonis 6-9 oktoober 2011.
Võib-olla on siis võistlustules ka Eesti maastikuehitajad, sest enne tuleb läbi viia Eesti meistrivõistlused, et selgitada välja parim võistluspaar.
Arvame, et nii asjaosalistel kui ka selle loo lugejatel on nüüd selge, kust tuli idee ja eeskuju sellisel moel maastikuehitaja Eesti kutseeksami läbiviimiseks.
Urmas Grišakov
Maastikuehituse kutseeksami komisjoni liige
Luua Metsanduskoolis toimunud kutseeksami sooritajad tööhoos
Maailmameistrivõistlustel võiduka Jaapani võistkonna liige annab oma tööle veel viimast lihvi