Täna kogunes Kutsekojas OSKA majandusarvestuse valdkondlik eksperdikogu arutama, millistest oskustest on vajaka valdkonnas töötavatel spetsialistidel. Eksperdikogu leidis, et edaspidi tuleks õppes enam pühenduda teoreetiliste teadmiste praktikas rakendamisele. Eksperdikogu jõudis järeldusele, et nii analüüsi- kui IKT oskusi majandusarvestuse valdkonnas tuleks jätkuvalt edasi arendada, kuna need on tuleviku arenguid silmas pidades valdkonna arengus võtmetähtsusega juba lähiaastatel.
Finantasarvestuse töö olemus muutub senisest märksa analüütilisemaks, misõttu võiksid lähitulevikus saada arvestusala ekspertidest juhtidele olulised nõuandjad ettevõtete juhtimisotsuste langetamisel. Järjest enam on tegevusalal võimalik automatiseerida rutiinseid tegevusi. Seetõttu pidas eksperdikogu oluliseks IKT oskuste arendamist, et arvestusala eksperdid ühelt poolt oskaksid esitada nõudmisi majandustarkvarale, mis võiks oluliselt lihtsustada nende igapäevatööd, ning teisalt ka tehnoloogia pakutavaid võimalusi kasutada.
Sihtasutus Kutsekoda tegeleb tulevikku suunatud oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemi OSKA metoodika väljatöötamisega, mis valmib järgmise aasta alguses. OSKA otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja täna ja homme, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks tänases haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata. OSKA põhimõtete piloteerimiseks valis Vabariigi Valitsus välja Eesti majandusele kolm kõige olulisemat valdkonda: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT), metsandus ja puidutööstus ning majandusarvestus.
