Kuigi hariduslike erivajadustega noortega õpirändesse minek nõuab juhendajatelt tublisti tööd ja ettevalmistust, tasub see kogemus kõikidele osapooltele kuhjaga ära: eneseusku ja uusi oskusi saavad juurde nii õpilased kui juhendajad.
Porkuni kooli õppejuht Urve Karp ja kooli sotsiaalpedagoog Tuuli Lindre jagasid Europassi ja Euroguidance ühiselt korraldatud veebikohtumisel ehk „kommikul“ oma kogemusi HEV noortele õpirände korraldamisel ning julgustasid ka teisi selliseid õppereise ette võtma.
Porkuni koolis õpivad haridusliku erivajadusega (HEV) õpilased lihtsustatud õppekava järgi kas lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Koolil on kogemus kolme õpirände projektiga, millest üks veel kestab.
Rändes käinud õpilaste ja nende vanemate seas läbi viidud küsitlus näitas, et õpimobiilsus on olnud noortele arendav. Lapsevanemad märkasid, et õpirände tulemusena paranesid laste eneseteenindusoskused, enda füüsilisele heaolule ja tervisele tähelepanu pööramine ning teiste inimeste kuulamise ja jälgimise, teistega suhtlemise oskus.
Õpilaste vastustest tuli kõige selgemini välja see, et nad said aru, et õppimine ei toimu ainult Porkuni koolis ja mitte ainult Eestis, vaid seda saab teha igal pool. Ka õpilased vastasid, et nad õppisid rändel sõbralikku suhtlemist, teiste kuulamist, võõraste inimestega koostöö tegemist. Kõik noored kinnitasid, et nad soovitaksid ka teistel õpilastel välisriiki õppima minna.
Kooli õppejuht Urve Karp tõdes, et kuigi vastajate hulk oli väike, teevad tulemused ikkagi heameelt.
Plaanist tuleb kinni pidada
Neile, kes kõhklevad, kas õpirände projekt HEV õpilastega ette võtta, kinnitas sotsiaalpedagoog Tuuli Lindre, et õige planeerimise korral pole see midagi keerulist. Oluline on nii ettevalmistusi tehes kui rändes olles info ja praktiliste suuniste jagamisel meeles pidada kõiki osapooli – õpilasi, lapsevanemaid, kolleege, koostööpartnereid.
Hetkel on käimas Erasmus+ projekt ARTHERA. Porkuni kooli õpilased on juba käinud kõikide teiste partnerite juures: Horvaatias, Türgis, Itaalias, Hispaanias ja Leedus. Novembris ootavad nad teiste riikide partnereid Eestisse.
Tuuli Lindre tutvustas Europassi kommikul enda tavapärast rutiini mobiilsusesse mineku planeerimisel ja jagas praktilisi nõuandeid. Varasemate Europassi veebikohtumiste salvestused ning uute kommikute info leiad SIIT.
Nii Lindre kui Karp toonitasid, et HEV õpilastega rändesse minnes tuleb proovida järgida paika pandud kava nii palju kui võimalik, ent samas säilitada paindlikkus ja olla valmis ootamatusteks.
„Kunagi ei saa liiga palju üle rääkida päevaplaani. Me kõik vajame ette ennustatavust ja eriti vajavad seda erivajadustega õpilased,“ tõdes Karp. Ta soovitades hoida võimalusel HEV õpilaste päevakava rände ajal suures plaanis sarnane koduse päevakavaga. Ajakavas ette tulla võivatest muutustest on kõige enam häiritud autismispektri häirega õpilased.
Karp toonitas, et reisil peaks kindlasti kaasas olema täiskasvanud, kes konkreetseid lapsi väga hästi tunnevad ja teavad, kuidas neid tekkivates olukordades toetada. „Kui sa tunned üht erivajadustega inimest, siis sa tunnedki üht erivajadustega inimest. Pole olemas sarnaseid erivajadustega inimesi, pole olemas sarnaseid õpirände juhte,“ ütles ta.
Õpirändesse minek on rutiinist väljumine ka kolleegide jaoks ning grupijuht peab kindlasti arvestama sellega, et ka täiskasvanutel võib tekkida emotsionaalseid tagasilööke. Karp soovitas mõelda, kuidas pöörata sellised momendid õpikogemuseks: „Me õpime siis, kui on veidi raske. Mis juhtuma peab, see juhtub nagunii, kuid meie saame otsustada, kuidas me lahendame olukorra ja mida me sellest õpime.“
Senine õpirände kogemus on Karpi ennast õpetanud muuhulgas mitte olema liiga kriitiline partnerkoolide suhtes ning meeles pidama, et juhtimiskultuurid ongi erinevad. Oluline on hoida fookuses projekti eesmärk ning oma grupi heaolu.
NEET-noorte minapilt on sageli katki
Kui olulised on mitteformaalsed õpikogemused noore minapildi loomisel, näeb oma töös hästi Kristi Liiv, kes töötab Elva vallas NEET-noortega ning tegutseb ka Europassi Targana.
Liiv töötab Euroopa Sotsiaalarengu Fondi projekti raames 16-29aastastega, kes ei õpi ega tööta (NEET – not in education, employment or training). Projekt võimaldab pakkuda erinevaid teenuseid, millest kõige sagedamini kasutatavad on Liiva sõnul psühholoogiline nõustamine ja kolmekuuline tööpraktika.
„Väga tihti ei saa alustada töötamisest, vaid tuleb alustada psühholoogist,“ selgitas Liiv viidates, et koju jäämise põhjuseks on noortel sageli erinevad vaimse tervise probleemid, nagu ärevus, depressioon jne. NEET-noorte seas on ka erivajadustega inimesi, kellel on raske leida endale tööturul väljundit. „Vaimse pinge maha võtmine ja noore minapildi kujundamine moodustavad suure osa nendega töötamisel,“ tõdes ta.
Noort tööpraktikale saates püüab Liiv välja selgitada noore huvid ja tulevikuperspektiivid: „Kui suunata noor tööle või õppima erialale, mis teda ei huvita, siis ta seal ka ei püsi. Raha ei ole neile tööle asumisel alati peamine motivaator.“
Neilt, kes tahavad tööpraktikale minna, nõuab Liiv CV esitamist. Tihti pole see noortele kerge ülesanne, mistõttu võetakse see töö enamasti ette üheskoos.
Heaks abivahendiks on Europassi keskkond, mis lisaks tavapärastele CV väljadele pakub lisavõimalusi, mis kuluvad eriti ära, kui töökogemus on napp. Nii saab näiteks kirja panna ka oma vabatahtliku tegevuse, projektides osalemise, erinevad oskused jne.
Mis on Europass? Vaata VIDEOT.
Abiks on ka Europassi pakutav digioskuste test ning keeleoskuste kirjeldamise tugi. Positiivne on seegi, et Europass on noorte jaoks lihtne kasutada, süsteem pakub automaatselt ilusa kujunduse, keskkond on tasuta ning kasutatav ka ilma sisse logimata.
Üheskoos kogu kliendi senist elu üksipulgi lahti harutades saab noor ise vastuse küsimusele, millised valdkonnad teda tegelikult huvitavad, millised on tema tugevused ja nõrkused ning võimalused tööturul, kuid see annab ka juhendajale noore huvidest hea ülevaate ning maandab riski saata klient sobimatule tööle.
CV tegemisele võib kuluda mitu kohtumist ja hulk tunde. Liiv tõdes, et see on mõneti ka teraapiline tegevus: CV tegemise käigus ehitatakse üles noore positiivne enesekuvand. Kui sellele järgneb veel eduelamusi pakkuv tööpraktika, siis hakkavadki asjad sageli liikuma.
Kuidas toetab Europass erivajadusega õppijaid?
- Portaali www.europass.eu kõik lehed on kohaldatud nägemispuudega inimestele ning automaatlugemisprogrammidega loetavad.
- Europassi portaali loomisel ja arendamisel on arvesse võetud Upskilling Pathways programmi eesmärki kaasata enam madala haridustasemega täiskasvanuid, pakkudes neile käepärast vahendit oma oskuste esitlemiseks.
- Teenus on tasuta.
Allikas: Kutsekoda
Artikli autor: Siret Trull, SA Kutsekoda
Loe lisaks
Europass alustab veebikohtumiste sarjaga
Järelvaatamine: Europassi ja EPALE kasutusvõimalused erinevates haridusvaldkondades
Saame tuttavaks – Europassi targad!
