Teisipäeval, 12. aprillil Kutsekojas toimunud majandusarvestuse erialasid õpetavate koolide infopäeval arutati kutse- ja kõrgkoolide, erialaliitude ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega esimesi OSKA arvestusala tööjõu- ja oskuste vajaduse rakendusuuringu tulemusi.
OSKA uuringust selgub, et nii raamatupidajatel kui audiitoritel on jätkuvalt üheks kõige vajalikumaks oskuseks analüüsioskus. „Arvestusala spetsialist ettevõttes või raamatupidamisteenuse pakkujana peab olema konsultandi võimekusega analüütik, kes peab tundma ka ettevõtte põhiprotsesse, et aidata ettevõttel ellu jääda,“ ütles Margus Tammeraja Eesti Raamatupidajate Kogust ja lisas: „oluline on ka see, et raamatupidajate hulgas oleks piisavalt palju IT-võimalustega kursis olijaid, et targa tellijana kaasa rääkida majandusarvestuse lahenduste parendamisel.“
Tulevikus mõjutavad arvestusala kindlasti enim tehnoloogilised muudatused ning aruandlussüsteemide ja -kohustuste ümberkorraldused, mis avaldavad mõju finants- ja juhtimisarvestuse ehk raamatupidamise kutsealal lihtsamate ja rutiinsemate tegevuste kahanemisele. Lähikümnendil võib kaduda ühtekokku 150-250 lihtsamaid funktsioone täitava raamatupidaja töökohta aastas. Inimesed, kes neil kohtadel töötavad, on valdavalt keskeri-, rakenduskõrg- või kutseharidusega naised, vanusega pigem üle 45 aasta.
Arvestusala aastane tööjõuvajadus on ligi 300 inimest, kuid koolilõpetajaid on aastas üle 600. Seega toimub arvestusalal ületootmine, eriti kutsehariduse tasemel. Küll aga on lisandväärtuse tõstmiseks valdkonnas jätkuvalt vajadus magistrikraadiga heade analüüsioskustega spetsialistide järele.
Selleks, et õpe vastaks tulevikus enam tööturu vajadustele, on arvestusala raportis mitmeid soovitusi. Üheks neist on, et tänasega võrreldes peaks õpe muutuma praktilisemaks (sh aktiivõppe meetodite kasutamine, praktikute kaasamine õppesse ning koolide ja tööandjate tihedam koostöö). Koolide poolt leidis aktiivset vastuvõtmist ettepanek kaaluda kõrghariduse esimesel astmel loobuda rakenduskõrghariduse ja bakalaureuse taseme selgest eristamisest.
OSKA soovituste elluviimiseks on vajalik koostöö tööandjate ja koolide vahel. Eesti Siseaudiitorite kogu on valmis koolidega tegema koostööd selleks, et tutvustada oma eriala loengute raames või karjääripäevadel ning toetada kutseala tutvustavate ainete ettevalmistamisel. „Lisaks analüütilistele teadmistele on siseaudiitorina töötamiseks oluline tunda organisatsiooni tegevusvaldkonda, mistõttu võivad potentsiaalsed head siseaudiitorid olla väga erineva haridustaustaga“ ütles Elsa Leiten, Eesti Siseaudiitorite Ühingu juhatuse esimees. Koolidega on valmis koostööd tegema ka Eesti Audiitorkogu, kes on valmis pakkuma kõrgkoolide lõpetajatele lõputööde ideid ning eriala tutvustavaid loenguid.
Arvestusala koondab raamatupidamise ning sisemise ja välise audiitortegevuse kutsealad ning neil erialadel töötab hinnanguliselt 22 000 inimest, kellest enamik on raamatupidajad. Enamik neist on kõrgharidusega ning vanuseliselt moodustab suurima osakaalu üle 40 aasta vanused naised. Ligi 60 protsenti arvestusala spetsialistidest töötab Tallinnas ja Harjumaal. Trendina on raamatupidamise funktsioon koondumas raamatupidamisele spetsialiseerunud organisatsioonidesse ja ettevõtetesse ning see trend tõenäoliselt ka jätkub. Praegu töötab ligi neljandik raamatupidajatest sellele spetsialiseerunud ettevõtetes.
OSKA esimesed rakendusuuringud on läbi viidud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, metsanduse ja puidutööstuse ning arvestusala valdkondades. Nende tulemusi tutvustab Kutsekoda koos partneritega 20. aprillil toimuval konverentsil „Töö ja oskused 2025“.
