Oskuste Kompassi arendamisel on jõutud uue verstapostini – peagi saavad kasutajad hakata koostama isikustatud oskusprofiile. Hulk lahendusi on veel arendamis- ja kavandamisfaasis. Selleks, et töödega targalt edasi liikuda, kogutakse väärtuslikke kogemusi ka teiste riikide kolleegidelt.
Aasta tagasi lansseeritud Oskuste Kompass on juba leidnud koha õpetajate ja karjäärinõustajate tööriistapagasis. Edasiste arendustega suurendatakse Oskuste Kompassis teenuste personaliseeritust, et õpi- ja karjäärivalikuid tegevatel inimestel oleks ka iseseisvalt mugav oma oskusi kaardistada.
Praegu saab Oskuste Kompassis luua oskuste profiili, valides oskusi üldisest loetelust. Peagi tekib lehele aga võimalus keskkonda sisse logida, pärida mh näiteks Eesti Hariduse Infosüsteemist oma hariduse andmed ning koostada isikustatud oskusprofiil nende dokumentide alusel. Täienevad ka enesehindamise tööriistad.
Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuhi Kerli Požogina sõnul aitab isikustatud profiil inimesel paremini mõista, millistesse ametitesse võiks ta olemasolevate oskustega sobida ning millised on valikud siis, kui ta on valmis end täiendama.
Oskuste Kompassi arendamisel on Eesti tiim võtnud eeskuju ka teistelt riikidelt, kes sarnaseid süsteeme ehitavad. Oskuste ja ametite taksonoomiate loomine ja nendega seotud veebitööriistade arendamine on paljudes riikides aktuaalne teema, mistõttu ollakse üksteiselt õppimisest väga huvitatud, rääkis Požogina. Värskeim kogemuste vahetamine toimus novembris Norraga.
Info lihtsus ja noore kasutaja fookus
Norra kõrg- ja täiendõppe direktoraadi hallatav rahvuslik haridus- ja karjääriteabenõustamise portaal utdanning.no on Požogina sõnul hea näide sellest, kuidas koondada hariduse ja tööturu teave ühtsesse kasutajasõbralikku keskkonda. Statistika näitab, et lehe kasutajate seas on kõige enam kuni 20-aastaseid noori, mistõttu on Norra kolleegid kohandanud lehe sisu ja tööriistad eelkõige noorema sihtrühma järgi. Rõhk on info lihtsasti mõistetavusel ja visuaalsel kaasahaaravusel.
Näiteks on norralased välja arendatud huvialade taksonoomia, mis võimaldab noorel alustada oma tulevikule mõtlemist tuttavast ja arusaadavast punktist: kui kasutaja märgib, et teda huvitab sport, pakub algoritm, et talle võiksid huvi pakkuda strateegilist planeerimist ja distsipliini nõudvad ametialad.
Požogina sõnul on info lihtsustamine väärt oskus, mida Norra kolleegidelt õppida. Oskuste Kompassis on püütud anda kasutajale võimalikul täpset infot, kuid see võib kohati tähendada ka teabe üleküllust ja raskesti mõistetavust. Kindlasti tasuks meil mõelda info kompaktsemale esitamisele lehe põhivaates, jättes aga neile, kes on oma õpi- ja karjäärivaliku juba teinud või kes nõustavad teisi, võimaluse põhjalikumalt süveneda – nii on see lahendatud ka utdanning.no keskkonnas.
Oskused on olulised
Norralaste lehel puudub praegu oskuste vaade, mistõttu soovisid nemad kuulda eestlaste kogemustest oskuste registri arendamisel. Ka Norras on kavas oskuste vaade luua. Kaalutud on O*Neti (Ameerika Ühendriikide oskuste süsteemi) ja ESCO (Euroopa Komisjoni loodud klassifikaator) andmebaasi integreerimist, samuti päris oma taksonoomia loomist, nagu seda on teinud Eesti.
Oskuste teemal arutledes koorus välja erinev suhtumine enesehindamisse. Kui Norras kaheldakse, kas enesehindamine saab olla adekvaatne, siis Eestis ollakse seisukohal, et mida rohkem inimene end analüüsib, portfoolioid koostab ja oma oskustele mõtleb, seda paremaks ta selles saab. Oskus ennast ise hinnata on elukestva õppe oluline komponent, sõnas Požogina.
Tehisintellektita ei saa
Tehisintellekti lahenduste rakendamist oma veebitööriistade edasisel arendamisel peavad möödapääsmatuks nii Norra kui ka Eesti tiim. Juba praegu aitab ameteid soovitada algoritm, lähtudes inimese oskustest, töökogemusest, haridusest, valmidusest edasi õppida jms andmetest. Algoritmil põhinevaid ametisoovitusi ei saa võtta puhta tõena, kuid pakutud nimekiri on väärt edasi uurimist ja karjäärinõustajaga arutamist.
Võimalus, mida Oskuste Kompassis veel ei ole, kuid mida pakub utdanning.no, on inimese erivajadustega arvestamine – kui kasutaja märgib ära, et tal on teatud tööga seotud väljakutseid, nt liikumisraskus, võtab algoritm seda ametit soovitades arvesse.
Norralastel on AI-lahenduste treenimiseks ja oma veebilehel infoväljade (nt õppimisvõimaluste) automaatseks uuendamiseks kasutada oluliselt rohkem andmeid. Samas on Eestil oluline teabeallikas, mis Norral puudub: OSKA tööjõu- ja oskuste prognoosid. OSKA andmeid kuvatakse Oskuste Kompassis ametikirjelduste juures osaliselt ka praegu, ent tulevikus on kavas oskuste süsteem ja prognoosisüsteem omavahel veelgi tugevamalt siduda.
Loe lisaks
Oskused Eesti registris said külge ESCO vasted
Kutsesüsteemi uuendused toovad süsteemi paindlikkust
Tehisintellekti tulek tõstab inimestelt nõutavate oskuste lati kõrgemale