Iga õpetaja on natuke ka karjääriõpetaja, seda nii enda eeskujuga kui ka oma õpetatava aine eestkõnelejana, ütleb õpetaja ja karjäärikoordinaator Kadri Haavandi. Tema kogemus näitab, et kui soov on õpilastele selgitada, milliseid uksi õpitav aine neile tulevases tööelus avab, on Oskuste Kompass suurepärane tööriist.
Oskuste Akadeemia veebiseminaril esinedes tutvustas Paikuse Kooli õpetaja, haridustehnoloog ja karjäärikoordinaator Kadri Haavandi ennast kui pikaajalist Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA fänni: „Minule õpetajana väga meeldivad OSKA lühiraportid, mis annavad hea ülevaate erinevate valdkondade trendidest, millega oleks ennast infokülluses muidu üsna keeruline kursis hoida. OSKA lühiformaadid on aga suurepärane kokkuvõtlik materjal, mis mind õpetajana harib ja tänu sellele saan ma ka õpilastele kasulikum olla.“
OSKA uuringud on üks infoallikatest, millele tugineb ka veebitööriist Oskuste Kompass. See on keskkond, kus on praeguseks ära kirjeldatud umbes 4000 oskust ja ligi 500 ametit. Oskuste Kompassis saab uurida oskuste ja ametite omavahelist seost, end oskusi kaardistada ja hinnata, ameteid võrrelda ning uurida tööturu statistikat.
Haavandi on Oskuste Kompassi kasutanud kõige rohkem kolmanda kooliastme tundides, kuid lihtsamaid ülesandeid saab läbi viia ka nooremate õpilastega. Näiteks on oskused veebilehel kirjeldatud neljal tasandil, kus esimene on kõige üldisem ja neljas kõige spetsiifilisem (nt 1. mõtlemisoskused → 2. analüütiline mõtlemine → 3. loogiline mõtlemine → 4. võrdlemine). Nooremate lastega saab oskusi analüüsida esimesel tasandil, kuid mida vanemate õpilastega on tegu, seda sügavamatele on võimalik minna.
Samas tõdes Haavandi, et sõltumata tasandist ja õpilaste vanusest tuleb oskusi analüüsides päris palju sõnu koos läbi arutada ja nende tähendust selgitada. Seega on Oskuste Kompass muuhulgas suurepärane vahend sõnavara täiendamiseks.
Ametid pakuvad avastamisrõõmu
Oskusteni saab jõuda ka nii, et alustatakse ametitest. Ametid on Oskuste Kompassis jaotatud töövaldkondadesse.
„Juba ainuüksi ametite valdkondlik liigitus on minu kogemuse järgi õpilastele väga põnev. Nad ei ole sellega tavaliselt kokku puutunud ja selle pinnalt tekib mitmesuguseid arutelusid,“ rääkis Haavandi.
Valdkonnakirjelduse alt leiab loetelu ametitest ning siin on ohoo-elamusi sageli: nii mõnegi ameti seotus ühe või teise valdkonnaga tuleb õpilastele üllatusena. Sellised avastused on Haavandi sõnul aineõpetajale hea võimalus näidata, kuidas tema aine on seotud töömaailmaga ning kus koolis õpitavat tööelus rakendada saab.
Haavandi kogemus näitab, et õpilased oskavad sagedamini öelda seda, mis neid huvitab, kui seda, kellena nad soovivad tulevikus töötada. Seetõttu on ta suunanud õpilasi Oskuste Kompassi lehel ameteid võrdlema. Nii saavad nad analüüsida, milline on neile huvi pakkuvas valdkonnas eri ametite palgatase, nõutav hariduslik ettevalmistus, millises keskkonnas töö toimub, millised on peamised töövahendid jne.
Infootsingule suunab Haavandi õpilased enamasti töölehe abil. Kogutud teavet jagatakse klassikaaslastega, kasutades näiteks esitlust, plakatit, liftikõne või korraldatakse karjäärilaat.
Ideid teemalehtedeks soovitas Kadri Haavandi otsida Eesti Karjäärinõustajate Ühingu lehelt materjalide alajaotusest. Näiteks „Programmi Edu ja Tegu raames ilmunud materjalid“ on lehel leitavad kooliastmete kaupa.
Haavandi lisas, et Oskuste Kompassi tasub suunata õpilased ka näiteks töövarjuks mineku eel või siis, kui kooli on tulemas keegi oma tööst rääkima – nii on õpilastel palju enam küsimusi, millele nad soovivad töömaailma esindajatelt vastust saada.
Võimalusi tuleb juurde
Kui praegu on Oskuste Kompass eelkõige oskusi ja ameteid kirjeldav keskkond, siis peagi täiustuvad võimalused seal oma oskusi analüüsida, rääkis Kutsekoja süsteemianalüütik Otto Jõeleht.
Tänavu tekib võimalus keskkonda sisse logida, pärida andmebaasidest (näiteks Eesti Hariduse Infosüsteemist) teavet oma hariduse kohta ning koostada enda kohta käivatele andmetele tuginedes isikustatud oskusprofiili. Täiendust saaavad ka Oskuste Kompassi enesehindamise tööriistad.
Eesmärk on aidata inimesel paremini mõista, millistesse ametitesse võiks ta oma olemasolevate oskustega sobida ning millised on valikud siis, kui ta on valmis end täiendama ja juurde õppima.
Karjääriteenuste arendamine haridusasutustes
Haridus- ja Noorteameti programmijuht Margit Rammo tutvustas veebiseminaril uusi arenguplaane karjääriõppe toetuseks haridusasutustes.
Haridus- ja Teadusministeeriumi, Karjäärinõustajate Ühingu ja paljude ekspertide koostöös on valminud juhend, mis aitab koolidel mõtestada oma tegevusi karjääriarengu toetamisel, luua terviklik karjääriteenuste süsteem, seirata teenuste kvaliteeti ja kavandada arendustegevusi. Vaata lähemalt
Novembris 2025 alustati piirkondlike arendusseminaride sarjaga „Kraadime karjääriteenuseid: kuidas luua õpilast toetav süsteem?“ Vaata lähemalt ja uuri kalendrist järgmiste seminaride aegu.
Vaata lisaks