Skip to content
Esileht » SA Kutsekoja õppereis Prantsusmaa EQF-i rakendamise koordinatsioonikeskusesse

SA Kutsekoja õppereis Prantsusmaa EQF-i rakendamise koordinatsioonikeskusesse

  • Autor
22.– 25.septembril külastasid Kutsekoja esindajad Prantsusmaa riiklikku kutsekvalifikatsioonide komisjoni (National Commission for Vocational Certifications/Qualifications (CNCP)) Pariisis, mis haldab Prantsusmaa riiklikku kutseregistrit ja täidab ka Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) rakendamise koordinatsioonikeskuse (National Coordination Point -NCP) ülesandeid. Külastusel osalesid ka esindajad Läti NCP-st.

Külastuse esimesel päeval kohtuti CNCP esindajate pr Brigitte Bouquet’ ja hr Francis Peteliga, kuulati hr Peteli ettekannet Prantsusmaa kvalifikatsioonisüsteemist ja Prantsusmaa põllumajandusministeeriumi esindaja pr Francoise d’Epenoux ettekannet EQF 5. taseme kvalifikatsioonidest põllumajanduse valdkonnas. Päeva teises pooles esitas hr Jean-Michel Giardina, Prantsusmaa Kaubandus- ja Tööstuskoja haridus- ja koolitusosakonna juhataja, näidet 5. taseme kvalifikatsioonist, mis ei kuulu Prantsuse riiklikku kvalifikatsiooniraamistikku. Päeva lõpus tutvuti ka Prantsusmaa riikliku kvalifikatsioonide registriga ning varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) võimalustega Prantsusmaal.

Õppereisi teisel päeval võeti kokku eelneva päeva teemad ning arutati koos pr Brigitte Bouquet’ga tekkinud küsimuste üle. Sektoriaalsetest kvalifikatsioonidest ning kvalifikatsioonide ülesehitusest andis põhjaliku ülevaate hr Moncef Semichi organisatsioonist AFT-IFTIM, mis on Prantsusmaa juhtiv asutus transpordi, logistika ja turismi koolituse valdkonnas.

Kohtumise lõpetas Pariisi tehnika kõrgkooli rektor hr Laurent Hua ettekanne Prantsusmaa 7. ja 8. taseme kvalifikatsioonidest.

Õppereis andis hea võimaluse võrrelda Eesti ja Prantsusmaa kvalifikatsioonisüsteeme ning nende arengut. Prantsusmaa kvalifikatsioonisüsteem (sertifitseerimissüsteem) on järjepidevalt toiminud oluliselt kauem Eesti omast, kuigi CNCP toimib tänasel kujul alates aastast 2002. Samas on Eesti ja Prantsusmaa süsteemide toimimise loogikas väga palju ühist. Prantslaste süsteemi kogemuse arvestamine võimaldaks Eestis ületada mitmed kitsaskohad, millega on püütud seni edutult võidelda muid lahendusteid otsides. 

Skip to content