Kuigi sama õppekava lõpetajate oskused peaksid olema võrreldavad ning seega nende võimalused ja palgad võrdsed, näitab minilüüs, et tegelikkuses jäävad naiste palgad meestele alla. On siiski ka mõned erandid.
5. märtsil tähistatakse võrdse palga päeva, mil pööratakse erilist tähelepanu sellele, kuidas naiste ja meeste palgad erinevad tööturul. Vaatasime Kutsekojas täpsemalt, kuidas erineb sarnase haridusega meeste ja naiste palk, st kui suur on mediaanpalga erinevus samal haridustasemel sama õppekava lõpetanud meeste ja naiste vahel. Teoreetiliselt on nende oskused võrreldavad ja seega peaksid palgaerinevused olema minimaalsed.
Minilüüs (ehk minianalüüs) näitab, et samal õppekaval lõpetanud naiste mediaanpalk (st summa, millest pooled palgasaajad saavad rohkem ja pooled vähem palka) moodustab keskmiselt 85% meeste omast. See erinevus varieerub sõltuvalt haridustasemest: doktoriõppe lõpetajate puhul on see 85%, magistriõppes 87%, bakalaureuseõppes 89%, rakenduskõrghariduses 84% ja kutsehariduses 80%. Seega on kutsehariduse puhul sama õppekava lõpetanud meeste ja naiste palgaerinevus suurim. Ka vanusega palgalõhe naiste kahjuks pigem suureneb.
Hoolimata üldisest trendist on mõned üksikud erandid, mis näitavad palgalõhe vastupidist suunda. 52 õppekava puhul, mis moodustab veidi üle 12% kõikidest vaadeldud õppekavadest, on naiste mediaanpalk meeste omast kõrgem.
Eriti silmapaistev on see bakalaureuseõppes audiovisuaalsete tehnikate ja meedia tootmise õppekavarühma õppekavadel, kus naiste mediaanpalk ulatub lausa 130% meeste omast. Samuti on märkimisväärsed erinevused kutsehariduses aianduse (122%) ja bakalaureuseõppes käsitöö (121%) õppekavarühmades.
Joonis 1. Top 5 õppekavarühma haridustaseme järgi, kus naiste mediaanpalk on meeste omast suurem. 100 = võrdne mediaanpalk
Joonis 2. Top 5 õppekavarühma haridustaseme järgi, kus naiste mediaanpalk on meestega võrreldes kõige madalam. 100 = võrdne mediaanpalk
Samas on valdkondi, kus palgalõhe naiste kahjuks on eriti suur. Näiteks audiovisuaalsete tehnikate ja meedia tootmise õppekavarühma magistriõppe lõpetanutel, kus naiste mediaanpalk on vaid 44% meeste omast. Bakalaureuseõppe tootmine ja töötlemine, mujal liigitamata õppekavarühmas on see suhe 55% ning kutsehariduses keemiatehnoloogia ja -protsesside õppekavarühmas 58%.
Kahjuks näitab analüüs, et kuigi mõnel erialal on naiste mediaanpalgad meestega võrreldes kõrgemad, on palgalõhe laialdaselt levinud probleem ja seda kõikidel haridustasemetel.
Minilüüsis vaatasime 417 õppekava. Arvestasime iga inimese puhul tema kõrgeimat omandatud haridustaset. Analüüsi aluseks on 2022. aasta palgad Maksu- ja Tolliameti andmetel. Palga puhul arvestasime võrreldavuse huvides vaid täiskoormusega töötavaid inimesi. Valiku tegemisel oli kriteerium ka see, et õppekaval on viimase 10 aasta jooksul olnud vähemalt 10 meessoost ja naissoost lõpetajat.
Artikli autor: Rain Leoma, OSKA andmeanalüütik