Haridus- ja Teadusministeerium on koostöös Kutsekojaga alustanud kutsesüsteemi osaliste kaasamist, et arutada kutsesüsteemi tuleviku üle. Esimesel kaasamisseminaril 17. novembril Tartus osales 50 õppeasutuste ja erialaliitude esindajat.
Kutsesüsteemi tugevuseks on hästi toimiv koostöö ettevõtjate, kutsenõukogude ja haridusasutuste vahel kutsestandardite väljatöötamisel ja rakendamisel, mis tagab süsteemist ühtse arusaama. Kutsesüsteemi reformi tegevustes on oluline seda koostööd väärtustada ning kõiki osapooli planeeritavate muudatustega kursis hoida.
Esimesel seminaril oli fookus kutsestandardite muudatustel ja õppe lõpus toimuval hindamisel. Küsisime partneritelt, kas tulevikus võiks olla õppekava aluseks oskusprofiilid. Arutasime, milline info peab sellisel juhul kindlasti oskusprofiilis sisalduma, et tagada õppe kvaliteet, ning kuidas tulemuste saavutamist õppe lõppedes hinnata.
Teema sissejuhatusena tutvustas LevelLab OÜ analüütik Tauno Õunapuu valminud kutsesüsteemi rakendumise uuringu tulemusi, tuues välja uuringust selgunud suuremad tugevused ja nõrkused ning mida uut saime teada kutsestandardite kasutuse kohta õppetöös ning hindamisel.
Seminaril osalejad olid õppekava aluseks võetavate oskusprofiilide koostamise mõttele avatud. Õppeasutuste esindajad leidsid, et vajalike oskuste kirjeldamine profiilis annaks hea aluse õppekavade loomiseks, kui need on esitatud piisava detailsusega. Koolide esindajate arvates on oluline, et säilib alus, millele õppekava koostatakse, ning seega saab kindlustada õppijale sama tulemuse erinevates õppeasutustes õppides. Teisalt hindasid osalejad liiga suurt vabadust õppekava aluseks olevates profiilides ka suurima riskina, kuna sellisel juhul võivad eri koolide õppe läbinute oskused õppe lõppedes olla väga erineva tasemega.
Kutsestandarditest paindlikumates oskusprofiilides nägid osalejad võimalust tööandjatelt saadavale sisendile kiiremini reageerida ning väiksemate õpiampsude või mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks. Koolide esindajad loodavad, et paindlikumad oskusprofiilid toetavad õpitee personaliseerimise võimalusi: tekib võimalus õpet paremini õppija vajadustele kohandada. Samuti leiti, et oskusprofiile saaks luua nii laiemaid, mis toetaksid kutsekeskhariduses kavandatavaid uusi nelja-aastaseid õppekavasid, kui ka kitsamaid, mis võimaldaksid õppijal spetsialiseerumist.
Oskusprofiili osadena nägid osalejad kohustuslike oskuste kirjeldust, üldoskusi ning digioskusi. Samuti arvati, et tegevusnäitajate kirjeldus on oluline, sest sellest sõltub paljuski omandatavate oskuste hindamine. Enamik osalenutest leidis, et õppekava aluseks olevas oskusprofiilis võiksid olla kirjeldatud tulevikuoskused, valitavad oskused ning eeldatav õppe maht ainepunktides. Leiti ka, et oskusprofiilis võiks olla välja toodud, milliseid mikrokvalifikatsioone see sisaldab.
Teise suurema teemana arutati seminaril õppe lõpus toimuva hindamise üle – kas ja miks see vajalik on. Mõttekohtadena toodi välja, et ühe variandina võib tulevikus oskusprofiili alusel koostatud õppekava ning kvaliteedihindamise läbinud õppeasutuse lõpetamisel piisata vaid õppeasutuse poolsest hindamisest, mida ka tööandja tunnustaks. Arutati, kas eristada kooli lõpetamisel saadud kvalifikatsiooni kutsetunnistuse saamisest. Töömaailma kaasatust hindamisse nähti positiivsena ning seda saaks tagada mitmel moel. Toodi välja, et oluline on kaasata tööandja esindajaid õppekava koostamisse, millega nähakse ette ka hindamismeetodid. Samuti saab kasutada erinevaid hindamise viise näiteks oskuste demonstreerimisel tööandja juures või kaasates tööandjate esindajaid lõputööde või -eksamite komisjonidesse.
Seminar andis reformi kavandajatele väärtusliku tagasisidena teada, et mõistete muutmine vajab osapooltega läbi rääkimist ning uute definitsioonide ja protsesside põhjalikku tutvustamist. Järgmisele kaasamisseminarile ootame töömaailma kutseandjaid juba jaanuaris ning 2024. aastasse oleme planeerinud mitmeid kohtumisi kutsesüsteemi osapooltega. Kohtumised ja arutelud aitavad meil hoida kutsesüsteemi ühte suurimat tugevust, milleks on kolmepoolne koostöö.
Kaasamisseminarid toimuvad ESF-i projekti „Kutsesüsteemi reform“ rahastusel.
Sigrid Ester Tani, Haridus- ja Teadusministeerium
Loe lisaks