Sotsiaaltöö valdkonnas on viimastel aastatel astutud olulisi samme tööjõu puudjäägi katmiseks, ent tööjõuvajadus on endiselt suur ning jõupingutustega tuleb jätkata, selgub OSKA seireanalüüsist.
OSKA sotsiaaltöö valdkonna 2021. aastal avaldatud uuringust ilmnes, et valdkond seisab silmitsi kasvava tööjõuvajadusega: suur on nii praegu töötavate inimeste asendusvajadus kui ka nõudlus täiendava tööjõu järele. Üks peamisi valukohti on hooldustöötajate puudujääk: prognoosi kohaselt on asendus- ja kasvuvajadust arvestades tarvis 600 uut hooldustöötajat aastas.
OSKA tegi 2021. aastal ettepanekud, kuidas tagada valdkonna põhikutsealadel piisavalt tööjõudu. Valdavalt olid need seotud taseme-, täiend- ja ümberõppe mahtude suurendamisega ning juba töötavate inimeste rahulolu kasvatamisega. Tänavu uuris OSKA, kuidas on ettepanekuid rakendatud.
„Hea meel on tõdeda, et OSKA 2021. aasta sotsiaaltöö uuringu ettepanekud on valdavalt elluviimise faasis, valdkonnas ollakse valmis muutusteks ja mitmed olulised arengud on alguse saanud,“ ütles OSKA uuringujuht Katrin Pihl.
Haridus- ja Teadusministeerium on suurendanud õppekohtade arvu sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavadel. Hooldustöötaja õpet pakutakse laialdaselt üle Eesti, valdavalt töökohapõhise õppe vormis. 2023. aastal rakendunud hooldereformi tulemusel on sotsiaalministeeriumi teatel hooldustöötajate keskmine palk tõusnud u 15% ning hooldustöötajate ja abihooldajate arv kasvanud 18%. Sotsiaalkaitseministri määrusega on kehtestatud üldhooldusteenustele nõuded, mille eesmärk on vähendada hooldustöötajate ja abihooldajate töökoormust ja parandada teenuse kvaliteeti. Kuigi nõuded jõustuvad alles 2026 aasta juulist, täitis neid sotsiaalministeeriumile teadaolevalt 2024. aasta lõpuks juba 68% hooldekodudest.
„Sellegipoolest on vajadus hooldustöötajate järele endiselt suur ja pingutusi tuleb jätkata, et katta kogu prognoositud tööjõuvajadus,“ tõdes Katrin Pihl.
Hõive kasvab
2021. a OSKA uuringus prognoositi, et töökohtade arv sotsiaaltöö valdkonna põhikutsealadel kasvab 2030. aastaks võrreldes 2020. aastaga 20%. Prognoosihinnangut mõjutasid mitu tegurit – olulisematena elanikkonna vananemine, keskmise eluea kasv ja ühiskonna ootused sotsiaalteenuste mahule ja kvaliteedile. Seireanalüüsist selgub, et hõive on tõepoolest kasvanud, ent selle tempo jääb mõnevõrra alla prognoositule.
OSKA vanemanalüütik Siim Krusell sõnas, et eelduste kohaselt jätkub sotsiaaltöö valdkonna hõive kasv ka järgnevatel aastatel, sest peamised prognoosieeldused on jäänud samaks.
Hooldustöötajate puudujäägi katmise kõrval on valdkonnas järgnevatel aastatel enam tähelepanu nõudvad teemad juhtimiskvaliteedi parandamine ning täienduskoolituste süsteemsem pakkumine.
Tutvu OSKA analüüsiga „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö. Seirearuanne 2025“
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
OSKA 2021. aastal avaldatud sotsiaaltöö valdkonna uuringuga saab tutvuda siin.