Tänasel valitsuskabineti nõupidamisel esitles Kutsekoda COVID-19 olulisemaid mõjusid tööjõu- ja oskuste vajadusele ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna tutvustas ministeeriumi tegevusi rohe- ja digipöörde rakendumiseks.
„Tervisekriis on kiirendanud majanduses ja tööturul protsesse automatiseerimise ning digitaliseerimise suunas, samuti tuleb tegutseda keskkonnasäästlikumate ärimudelite rakendamise nimel,“ sõnas minister Liina Kersna. „Muudatustega kohanemiseks peame Eesti inimestele võimaldama uute oskuste arendamist, täiendus- ja ümberõpet.“
Kutsekoja koostatud ülevaates COVID-19 olulisematest mõjudest tööjõu- ja oskuste vajadusele, digi- ja rohepöördeks vajalikest oskustest ning inseneride põuast töötlevas tööstuses tuuakse välja olukorra kirjeldus, kitsaskohad ning tehakse ettepanekuid nende lahendamiseks. Uuringu tulemustest selgub, et elatustaseme tõstmiseks ja majanduskasvuks vajame juurde eelkõige kõrgharidusega spetsialiste tehnikaaladel ning tootmises ja töötlemises, aga ka kutsehariduse terviklikku uuendamist.
Lisaks vajavad läbivalt arendamist IKT-, üld- ja tootearendusoskused. Tervisekriisis on teravalt esile kerkinud õdede ja hooldustöötajate puudus, vaimse tervise probleemid ning noorte tööpuuduse kasv, sest nemad on eelkõige hõlmatud valdkondades, mis on enim kriisis kannatanud: majutus, toitlustus, turism.
Rohe- ja digipöörde elluviimiseks tuleb ajakohastada taseme- ning täiendusõpet, töötajatel vajavad arendamist nii üld-kui valdkonnaspetsiifilised oskused.
„Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevused rohe- ja digipöörde elluviimiseks puudutavad sihtrühmi õpilastest täiskasvanuteni,“ ütles Liina Kersna. „Õpilaste IKT-baasoskuste kujundamine eeldab ajakohaste teadmiste ning oskustega õpetajaid. Kutse- ning kõrgkoolide tasemeõpe vajab pidevat arendustööd, täiskasvanute täiend- ja ümberõppeks tellisime koolidelt tasuta kursusi, jaanuarist on need taas kõigile avatud.“
Käesoleval aastal käivitatakse riiklik Rohetehnoloogiate Teadmuskeskus, töötatakse välja toetuse andmise tingimused kutsesüsteemi reformiks ning minnakse edasi Harno ettepanekutega rohepöördeks kutsehariduses.
Pikemaajaliste plaanide hulka kuuluvad õppekavade arendamine üld-, kutse- ja kõrghariduses, põlevkivienergeetikast väljumise toetamiseks piirkonna vajadustele vastavate täiend- ning tasemeõppe pakkumine kutse- ja kõrghariduses, digi- ning roheoskuste kujundamiseks vajalike spetsiifiliste õppemoodulite ja mikrokvalifikatsioonide välja töötamine ning inseneriakadeemia loomine.
Tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA raames uuritakse tööjõu ja oskuste vajadust, võrreldakse seda tasemeõppes pakutavaga ning tehakse ettepanekuid kitsaskohtade lahendamiseks.
COVID-19 mõjude eriuuring viidi läbi 2020. aasta juunist novembrini. Uuringus vaadeldi COVID-19 põhjustatud muutuste mõju tööturgu mõjutavatele trendidele nii lühiajalises (1–2 aastat) kui ka keskpikas (kuni 10 aastat) vaates. Lisaks hinnati, milline mõju on tekkinud muutustel senistele OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosidele.
OSKA ülevaade digi- ja rohepöördeks vajalikest oskustest valmis juunis 2021. Ülevaade tugineb OSKA valdkondlike tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringute ning COVID-19 eriuuringu käigus kogutud IKT- ja roheoskuste vajadusele, mida on ülevaate tarbeks ajakohastatud ning valdkonna ekspertidega kooskõlastatud.
OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Haridus- ja Teadusministeeriumi pressiteade, 27.1.2022