Kutse hindamine ja VÕTA on sisult sarnased: mõlemal puhul hinnatakse olemasolevaid kompetentse, mitte nende omandamise viise. Kuigi idee on lihtne, võib selle praktikas rakendamine olla üksjagu keerukas, sest kompetentside olemasolus tuleb olla kindel, rääkisid koolitajad Marin Johnson ja Einike Pilli veebiseminaril.
VÕTA tähendab pikalt lahti kirjutatuna varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist. VÕTA eesmärk on muuta nähtavaks ja väärtustada kõiki inimese teadmisi ja oskusi, olenemata nende omandamise ajast, kohast ja viisist.
Eestis on VÕTA-t rakendatud juba enam kui 20 aastat, valdavalt haridusmaailmas (eelkõige kõrg- ja kutsehariduses), ent ka kutse andmisel ja karjääri planeerimisel.
Kui võrrelda omavahel kutse hindamist ja VÕTA-t, tuleb tõdeda, et nende põhimõtted kattuvad ning sisulist vahet neil ei olegi, tõdesid Marin Johnson ja Einike Pilli veebiseminaril.
Mõlemal juhul hinnatakse inimese varem omandatud kompetentside vastavust standardile (kutsestandard või õppekava). Hindamisel kasutatakse tõendusmaterjale, nii otseseid (töö näidised või nende salvestused, videonäide teatud tegevuse sooritamisest), kui ka kaudseid (täienduskoolituste tõendid ja klientide või tööandjate hinnang taotleja soorituste kohta).
Üldine reegel on, et usaldusväärses asutuses (koolis) juba hinnatut ei hinnata üle, v.a juhul kui nõuete täitmises on põhjust kahelda (nt kolmandas riigis omandatud hariduse puhul ei ole selge selle vastavus meie standarditele või haridus on omandatud teise astme haridusasutuses). Kahtluse korral tuleb hinnata pigem rohkem või küsida juurde tõendusmaterjale, sest hindajad vastutavad oma otsuse eest.
Hindamine peab lähtuma terviklikkuse printsiibist. Kutse andmise protsessis tähendab see seda, et isegi kui inimesel on suurem osa kompetentse olemas, ei saa kutset anda juhul, kui puudu on kasvõi üks kõige olulisem oskus: kas ei tule taotleja toime ohutusalaste nõuete täitmisega või klienditeenindusega seotud ametialal valdab inimene kõike muud, ent ei käitu klientidega sobilikult vms. Hindamine on tõenduspõhine ehk taotleja peab kompetentse demonstreerima.
Nii kutse hindamisel kui ka VÕTA rakendamisel on hindajaid komisjonis mitu, nad teevad otsuse taotleja kompetentside vastavuse kohta ning annavad taotlejale tema arengut toetavat tagasisidet.
Kompetentside vastavus on kõige olulisem
VÕTA kasutamisest kutse hindamisel räägitakse reeglina juhul, kui mingid formaalsed nõuded haridusele (haridustaseme või täienduskoolituse mõttes) või töökogemusele on täitmata. VÕTA abil saab mitte täidetud formaalseid nõudeid ületada, ent VÕTA rakendamine ei ole tingimata vajalik.
„Kutse andmisel saame öelda, et hindame kompetentse ka seal, kus need ei ole eelnevalt formaalselt tõendatud.“ sõnas Einike Pilli. „Kui taotleja suudab kompetentse tõendada, ei peaks tegema probleemi sellest, kui haridusele ja töötamise kogemusele seatud formaalsed tingimused pole täidetud.“
Pilli tõdes, et see on üsna radikaalne põhimõte ja tegelikus elus seda alati ei suudeta järgida. Ka veebiseminaril osalejatel oli just selle põhimõtte kohta enim küsimusi. Näiteks kui kutsestandard näeb ette, et teatud kutsetaseme taotlemiseks peab inimesel olema vähemalt keskharidus, aga inimene on omandanud üksnes põhihariduse, kas ta siis saab kutset taotleda?
Pilli selgitas, et kutse ei anna haridust tõendavat dokumenti, vaid kutset tõendava dokumendi. Kui taotleja tõendab neid kompetentse, mis on kutsealaselt olulised, siis keskhariduse puudumine ei tohiks olla takistuseks kutse saamisel. „Kutset andes me ei ütle, et ta vastab keskhariduse nõuetele, me ütleme, et ta kompetentsid vastavad antud kutse kutsestandardile,“ ütles Pilli.
Marin Johnson jätkas mõttekäiku: kutsestandardid on kompetentside põhised ja nende kompetentsideni saab jõuda erinevaid teid pidi. Kui inimese õpingud on lõppenud põhiharidusega, siis millised on need antud kutsealal nõutavad kompetentsid, mis keskhariduse omandamine oleks talle andnud ? Miks see haridusnõue vajalik on ja kuidas neid kompetentse teisiti on võimalik omandada?
Johanson leidis, et töömaailma lähenemine ei saa olla sama jäik kui hariduses, mis tegelikult on ka muutumas paindlikumaks.
Veebiseminar toimus 18. novembril 2024 ning viidi ellu ESF programmi VÕTI ehk „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine” toel. Seminari tellis Haridus- ja Teadusministeerium.
Vaata lisaks: