Oskuste süsteem

Kutsekoja konverentsil „Elukestva õppe paradoksid“ tutvustati avalikkusele digilahendust Oskuste Kompass, kus on põhjalikult ära kirjeldatud ja liigitatud Eesti tööturul enim vajaminevad ametid ja neis nõutud oskused. Sarnased oskuste taksonoomiad on loodud ka teistes Euroopa riikides. Konverentsil arutleti, kellele on sellised süsteemid mõeldud ning millist tuge neist saab.

Septembris avalikkuse ette toodud veebitööriist Oskuste Kompass on esimeste kuudega kogunud rohkelt külastajaid. Kõige enam tuntakse huvi oskuste vastu, ent palju on uuritud ka erinevaid ameteid.

Kutsekoja konverentsil tehisintellekti teemadel arutelnud teadlased leidsid, et tehnoloogia kiire arengu ajastul on inimese võimalus endale töö säilitamisel täita oskustega ära need nišid, mida tehnoloogia täita ei suuda. Nii muutuvad üha oluliseks just inimlikud omadused ja oskused – uudishimulikkus, kriitiline mõtlemine, vastutuse võtmine, eetiline kaalutlemine jms.

Eestil on tugev haridussüsteem, ent oskused, mida koolis õpetatakse, ei ole piisavas kooskõlas sellega, mida meie majandus kasvamiseks vajab, leidsid arutelul osalejad Kutsekoja konverentsil „Elukestva õppe paradoksid“.

Ida-Soome Ülikooli matemaatika õppejõud viisid läbi julge muudatuse ning võtsid eksami asemel kasutusele üliõpilaste eneserefleksiooni – tudengid ise analüüsivad oma edusamme ning panevad endale kursuse lõpus hinde. Tulemused näitavad, et meetod soodustab õppimist, ent seda saab rakendada vaid juhul, kui ka enesehindamist on tudengitele õpetatud.

Burning Glass Instituudi uuringud näitavad, et keskmiselt on oskusnõuded eri ametialadel viie aasta jooksul muutunud 37%. Tehisintellekti arenedes teisenevad need veelgi, ent paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused (ingl human skills) need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.

Kutsekoja rahvusvahelisel konverentsil võtsid tippspetsialistid Eestist ja mujalt elukestva õppe võtmes luubi alla oskused ja nende väärtuse tööturul, oskuste tugisüsteemid ning oskuste hindamise, aga ka tehisintellekti mõju oskustele. Selgeks sai, et arengud tööturul on inimesekeskse majanduse suunas ning enesehindamisel on õppimises suur roll.

Oma karjääritee alguses või ristteel seisja on sageli nii segaduses, et ei tea õieti sedagi, kelleks ta saada soovib. Töömaailma kiirelt muutuvate ootustega arvestamine keerab ülesande keerukusele veel ühe vindi peale. Selles segaduses paremaks orienteerumiseks tuleb appi Oskuste Kompass, kuhu on koondatud info oskuste, ametite ja tööturu nõudmiste kohta.

Adekvaatse enesehindamise eelduseks on õpitavate oskuste õppijale nähtavaks muutmine, kinnitab Johanna Rämö, Ida-Soome Ülikooli matemaatikalektori kogemus. Ida-Soome Ülikoolis on õppijakesksete õpetamismeetodite kõrval kasutusele võetud ka enesehindamise mudel ning senine kogemus… Loe edasi »Enesehindamine parandab õppimise kvaliteeti

Ettevõtte edu sõltub paljuski tema töötajate võimekusest, mis tähendab, et eelis on neil, kes suudavad palgata parimad talendid. See on üks põhjustest, miks töömaailm on liikunud oskuspõhise värbamise suunas, ütleb Matt Sigelman, The Burning Glass Institute’i president.