Tööturupoliitika ja Eesti majanduse arengu vaates saab üha määravamaks, kas olemasoleva tööjõu oskused liiguvad koos majanduse vajadustega ja kas inimesed saavad liikuda sinna, kus nende oskusi kõige enam vajatakse, rääkis majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras Kutsekoja konverentsil.
Loe edasi »Inimeste oskuste märkamine ja väärtustamine on Eesti majanduse tuleviku küsimus
Kõneleme oskuste puudusest, kuid peaksime tähelepanu pöörama ka sellele, et me Eesti inimestel olemas olevaid oskusi raisku ei laseks. Selleks on tarvis haridus- ja töömaailm vahel dialoogi, rääkis Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige Kutsekoja konverentsil.
Loe edasi »Oskuste puudus ja oskuste raiskamine võivad eksisteerida kõrvuti
Inseneeria valdkonna ainus murekoht pole tööjõupuudus: ka kaasaegse tööstuse vajadustele vastavate oskuste kombinatsioonidega inimesi napib.
Loe edasi »Vaata OSKA infotundi järele: ineneeria valdkonna tööjõu ja oskuste vajadus
Inseneeria valdkonna tööjõupuuduse taga on lisaks spetsialistide arvulisele puudujäägile ka kaasaegse tööstuse vajadustele vastavate oskuste kombinatsioonide nappus ning ettevõtete ebaühtlane suutlikkus kõrgema taseme inseneeriaoskusi rakendada, selgub OSKA uuringust.
Loe edasi »Tööturul kasvab konkurents mitmekesiste oskustega inseneride pärast
Tööturu analüüsid näitavad, et karjääriredeli esimene pulk on seatud varasemast kõrgemale ning paljudes valdkondades on noortel üha keerulisem tööturule siseneda. Kuidas juba üldhariduskoolis laduda õpilastele oskustest vundament, mis annab neile tuleviku tööelus kindlama jalgealuse?
Loe edasi »Noore karjääriedule pannakse alus juba üldhariduskoolis
OSKA uuringud annavad hea ülevaate Eesti lähiaastate tööjõu- ja oskuste vajadusest. Cedefopi hinnangul on järgmine samm tagada, et neid teadmisi kasutataks senisest enam haridus- ja tööturupoliitika otsuste tegemisel.
Loe edasi »Cedefop: OSKA prognoose tuleb poliitikakujundamises paremini kasutada
Oktoobri algul oli Kutsekojal võimalus võõrustada Singapuri oskuste ja tööjõu arendamise agentuuri esindajad, et vastastikku jagada kogemusi oskuspõhise lähenemise ülesehitamisel.
Loe edasi »Eesti ja Singapur vahetasid oskuspõhise süsteemi ehitamise kogemusi
OECD tööturuökonomist Patricia Navarro-Palau sõnul näitavad nende analüüsid, et paljude riikide tööturul pööratakse kvalifikatsioonide kõrval aina enam tähelepanu oskustele. Üha olulisemaks muutub oskuspõhiste süsteemide arendamine, milles mõned riigid on teistest juba mitu sammu ees.
Loe edasi »Patricia Navarro-Palau: tööturul tõusevad üha enam esiplaanile oskused
Kui noorel inimesel on iseseisva tegutsemise oskus, soov õppida ja võimekus õpitut tööelus rakendada, ei pruugi vähene töökogemus olla takistus. Just head üldoskused on need, mida tööandjad hindavad, kinnitas personalijuht Gea Liblik Oskuste Akadeemia veebiseminaril.
Töömaailma kutsetaotluskeskkonnaga liitumine võimaldab kutse andjal koondada kokku kogu taotlemisega seotud info ja suhtluse. Ära kaob käsitöö väljastatud kutsetunnistuste registrisse sisestamisel.
Loe edasi »Kutsetaotluskeskkonnaga liitunud kutse andjad tunnetavad ajavõitu
