Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele.
Kutsesüsteemi eesmärk on
- toetada Eesti töötajate konkurentsivõimet – töötajad on kompetentsed, neil on edukaks tegevuseks vajalikud teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud;
- olla tugistruktuuriks haridussüsteemile – kutsealasele tegevusele suunatud õppe sisu ja kvaliteet vastab tööturul nõutavale;
- aidata kaasa inimeste kompetentsuse hindamisele ja tunnustamisele olenemata, kus ja kuidas õppimine on toimunud;
- muuta kutsed riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrreldavaks.
Tutvu ka kutsesüsteemi uuenduste kontseptsiooniga
Kutsesüsteemi osad:
- Kutsete klassifitseerimise ja kataloogimise süsteem, väljundiks kutsete kataloog
- Kutsestandardite süsteem, väljundiks kutsestandardid
- Kutse andmise süsteem, väljundiks kutsetunnistused
Koolilõpetajate ja töötajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga selgitab kutsesüsteem välja kutsealal erinevates rollides edukaks töötamiseks vajaliku kompetentsuse ja igale neist koostatakse vastav kutsestandard. Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse hindamiseks, mida nimetatakse kutse andmiseks ning vastav välja-, täiend- ja ümberõppe süsteem.
Kutse- ja haridussüsteemi oluline ühisosa on haridusstandardite süsteem, mille väljundiks on õppekavad.
TÖÖTAJA JA ÕPPUR
Kutsestandard ütleb, milline kompetentsus sul peaks olema, et oma kutsealal edukalt tegutseda.
Kui oled leidnud sinu tööle või huvidele vastava kutsestandardi, siis võid lasta oma kompetentsust hinnata. Hindamise tulemusena otsustab vastav kutset andev organ, kas sul on olemas vajalik kompetentsus, mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. Kompetentsuse tõendamisel võetakse arvesse ka läbitud koolitusi ning edukat tegutsemist kutsealal. Positiivse otsuse järel väljastatakse sulle kutsetunnistus. Selle kohta võid lähemalt lugeda siit.
Kutsetunnistuse omamine on vabatahtlik ning ei ole töötamise eeltingimus, välja arvatud juhul, kui õigusaktiga on teataval ametikohal töötamiseks nõutud kutsetunnistuse olemasolu. Kui ka sinu ametikohal kutsetunnistus seadusega nõutud ei ole, tasub selle omandamise peale mõelda, kuna kutsetunnistus aitab:
- tõendada, et sul on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised – tööandja ei pea seda enam üle kontrollima,
- suurendada läbilöögivõimet tööturul,
- saada selgust olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel,
- planeerida oma karjääri ja arengut,
- hinnata ja valida sobivaid koolitusi.
Tänu kutsetunnistusele oled sa väga hinnatud töötaja!
TÖÖANDJA
Tänases majandussituatsioonis peavad ettevõtted tegema kõik selleks, et tihedas konkurentsis turul püsima jääda. Turul jäävad püsima vaid need, kellel on kvalifitseeritud töötajad, kes suurendavad ettevõtte tootlikkust – püsima jäävad vaid parimad. Meie süsteem saab mõjutada ettevõtte töö efektiivsust eelkõige seeläbi, et kompetentsete töötajate töötulemus on kvaliteetne, nad töötavad kiiresti ja on arenemisvõimelised. Ühe väga olulise kasutegurina võib välja tuua ettevõtte kulude kokkuhoiu, kuna tööandja ei pea kutsetunnistusega töötajat tööle võttes kohe tegelema oskuste kindlakstegemise ja ülekoolitamisega.
Tööandjatel ja personalijuhtidel aitab kutsestandard:
- värvata sobivate ja tõendatud teadmiste-oskustega töötajaid,
- planeerida töötajate arengut,
- hinnata töötajate kompetentsust,
- koostada ametijuhendeid.
Lisaks aitab kutsesüsteem:
- suurendada töötajate tootlikkust,
- korrastada kutsealast tegevust tööturul,
- võrrelda teiste riikide kvalifikatsioone,
- lihtsustada tööjõu liikumist.
KOOLITAJA
Koolitajatele on kutsestandardi näol olemas väärtuslik materjal tööturu vajadustele vastavate õppekavade ja -programmide koostamisel.
EESTI RIIK JA RAHVAS
Tänu toimivale kutsestandardite süsteemile õpitakse ja arendatakse just neid teadmisi ja oskusi, mida tööturul tõesti vaja on.
Kutsekoda on koordinatsioonipunktiks Eesti kvalifikatsioonisüsteemi sidustamisel Euroopa kvalifikatsioonisüsteemiga, mille tulemusena lihtsustub erinevate riikide kvalifikatsioonide võrdlemine.
Olemasolevate kutsestandarditega saad tutvuda kutseregistris ning kutsetunnistuste taotlemisega saab tutvuda siin.
Kutsenõukogude esimeeste kogu (lühend KEK) – kutsenõukogude esimeestest koosnev koostööorgan. Tegutseb Kutsekoja juures ja koordineerib kutsenõukogude vahelist koostööd. Otsustab kutsealade esmatasemete paigutumise kvalifikatsiooniraamistikus ja kõrgemate kutsetasemete määramise vajaduse. Kinnitab kutsealade kaardid, kooskõlastab kutsestandardite väljatöötamise vajaduse.
KEK-i tegevuse eesmärk on kutsesüsteemi arendamine ja selle hindamine kooskõlas osapoolte ühitatud huvidega.
KEK-i ülesanded
- Kutsenõukogude vahel koostöö koordineerimine, kutsenõukogude üleste ja kõiki kutsevaldkondi puudutavate teemade ning probleemide ühtne ja süsteemne käsitlemine.
- Kutsenõukogude kutsestandardite väljatöötamiseks ja uuendamiseks esitatud ettepanekute kinnitamine.
- Kutsenõukogude koostatud valdkondlike kutsete kaartide kinnitamine ning Eesti kutsealade kataloogi ja klassifikaatori koostamine ja uuendamine.
- Kutsestandardite sidumine kutsetasemetega (esmase kutsetaseme ja kõrgemate kutsetasemete määratlemine) ning kvalifikatsiooniraamistikuga.
- Kutsekoja kutsesüsteemiga seotud dokumendivormide ja näidiste kooskõlastamine.
Kutsenõukogu – Vabariigi Valitsuse moodustatud kutsetegevuse valdkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajatest koosnev haldusorgan. Arendab kutsesüsteemi oma kutsetegevuse valdkonnas. Teeb ettepanekuid kutsestandardite väljatöötamiseks, kinnitab kutsestandardid. Annab kutse andjatele kutse andmise õigused, teeb järelevalvet. Kinnitab kutse andmise korra ja tasu suuruse.
Kutsenõukogu kodukord
Kutse andjad
- Kutset andev organ – juriidiline isik või tema asutus või riigi- või valitsusasutus, kellele on avaliku konkursi tulemusena antud kutse andmise õigus. Korraldab kutse andmisega seotud dokumentide väljatöötamist – kutse andmise kord, kompetentsuse hindamisjuhendid, eksamiküsimused-ülesanded. Vastutab kutse andmise protseduuride eest. Väljastab kutsetunnistuse.
- Kool kui kutse andja – õppeasutus, kellele antakse kutse andmise õigus, kui õppekava vastab kutsestandardile ja on riiklikult tunnustatud. Kutsenimetus ja kvalifikatsiooniraamistiku tase kantakse kutse andja õigust omava õppeasutuse väljastatavale akadeemilisele õiendile või hinnetelehele.
Kutsekomisjon – kutse andja poolt kutse andmise erapooletuse tagamiseks moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad vastava valdkonna kutse andmisest huvitatud osapooled: spetsialistid, tööandjad, töötajad, koolitajad, kutse- ja erialaliitude esindajad, vajaduse korral klientide ja tarbijate esindajad, samuti teised huvitatud osapooled. Töötab koostöös kutse andjaga välja kompetentside hindamise ja kutse andmisega seotud protseduurid ning vastavad dokumendid. Nimetab vajadusel hindamiskomisjoni, otsustab kutset taotlevale isikule kutse andmise või andmata jätmise.
Hindamiskomisjon – moodustatakse vajadusel taotleja kompetentsuse hindamiseks. Hindab ja võtab vastu kutseeksami. Koostab hindamise korraldamise ja tulemuste kohta protokolli ning esitab selle kutsekomisjonile
Haridus- ja Teadusministeerium – riigipoolne süsteemi toimimise juhtija-koordineerija, riigi hariduspoliitika kujundaja. Ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi arendamise eest vastutav kutseasutus. Kutseasutuse ülesannete täitmiseks on HTM sõlminud halduslepingu Kutsekojaga.
Kutsekoda – ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi arendamist korraldav eraõiguslik sihtasutus. Kutsekoja ülesandeks on KEK-i ja kutsenõukogude tegevuse korraldamine ja koordineerimine; kutsesüsteemiga seotud dokumendivormide ja näidiste väljatöötamine ning kinnitamine; kutsestandardite ja kutsetunnistuste lisade koostamise korraldamine, kutsetunnistuste väljaandmise tehniline korraldamine, järelevalve korraldamine kutset andvate organite kutse andmise tegevuse üle, kutseregistri pidamine, nõustamise ja koolituse korraldamine, Europassi Keskuse töö korraldamine, tegutsemine riikliku kvalifikatsioonide koordinatsioonipunktina (National Qualifications Coordination Point – NCP), kutsesüsteemialane nõustamine ja koolitamine.
Haridus- ja Noorteamet – osaleb kutsesüsteemi arendamises ja rakendamises, töötab kutsestandardite alusel välja kutsehariduslikud riiklikud õppekavad, tegeleb süsteemselt tööalase koolituse sisu kaasajastamisega, õppeasutuste toetamise ja nõustamisega (õppekava arendus, õpetajate koolitus, ettevõtte praktika jne.)
Kutsenõukogu on Kutsekoja juures tegutsev sama kutsetegevuse valdkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajatest koosnev koostööorgan.
Kutsenõukogude institutsionaalse koosseisu kinnitab Haridus- ja Teadusministeerium ning isikkoosseisu Kutsekoda.
Kutsenõukogu eesmärk on vastavas majandusharus kutsesüsteemi arendamine ja rakendamine.
Alates 1. jaanuarist 2016 tegutsevad järgmised kutsenõukogud:
- arhitektuur, geomaatika, ehitus ja kinnisvara;
- energeetika, mäe- ja keemiatööstus;
- haridus;
- infotehnoloogia ja telekommunikatsioon;
- kultuur;
- metsandus;
- sotsiaalhoolekanne;
- teenindus;
- tehnika, tootmine ja töötlemine;
- tervishoid;
- toiduainetööstus ja põllumajandus;
- transport ja logistika;
- vara- ja isikukaitse;
- äriteenindus ja muu äritegevus.
Kutsenõukogu koosseis
Kutsenõukogud on moodustatud sotsiaalpartnerluse põhimõttel, kus tööandjate liitudel ning kutse- ja erialaühendustel on töö sisulises osas kandev jõud.
Kõikide kutsenõukogude koosseisu kuuluvad sotsiaal- ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad ning vastavalt majandusharule on kaasatud ka teisi ministeeriume ja muid valitsusasutusi.
Samuti on kutsenõukogudes esindatud valdkondlikud ametiühingud ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kui kutsesüsteemi loomise algataja ja suurim ettevõtteid koondav organisatsioon Eestis.
Kutsenõukogu ülesanded
Kutsenõukogu roll kutsesüsteemis on olla valdkonna ekspertide koostööna sündinud otsuste kinnitaja ning kogu tegevuse üle järelevalvaja ja suuna andja.
Kutsenõukogu ülesanded
- Ettepanekute tegemine kutsestandardite väljatöötamiseks ja uuendamiseks.
- Kutsestandardite kinnitamine.
- Kutset andva organi õiguse andmine ja osalemine kutset andva organi kutse andmise tegevuse üle teostatavas järelevalves.
- Kutse andmise korra kinnitamine.
- Kutse andmise ja kutse taastõendamise tasu suuruste kinnitamine.
- Kutse andmisega seotud kaebuste lahendamine.
- Muude seaduses sätestatud ülesannete täitmine.
Kutsenõukogu kodukord