Valminud on uuendatud õpetaja, tase 5; õpetaja, tase 6; õpetaja, tase 7; vanemõpetaja, tase 7 ja meisterõpetaja, tase 8 kutsestandardid, millele ootame tagasisidet 5. märtsiks.
Õpetaja kutsestandardites tehtud peamised muudatused.
| Kehtivad standardid | Uued standardid |
| Õpetaja, tase 6 Õpetaja, tase 7 Vanemõpetaja, tase 7 Meisterõpetaja, tase 8 | Õpetaja, tase 5 Õpetaja, tase 6 Õpetaja, tase 7 Vanemõpetaja, tase 7 Meisterõpetaja, tase 8 |
Põhjendus
Praegu kehtib neli õpetaja kutsestandardit kolmel tasemel: tase 6, tase 7 ja tase 8. Nende standardite fookuses on ainult lasteaia- ja kooliõpetajad, kuid nüüd on süsteemi hõlmatud ka abi- ja huvihariduse õpetajad. Seeläbi tehti sisukohendusi, aga lisandus ka üks uus standard – õpetaja, tase 5. Uuendatud standardite tasemed on kooskõlas Eesti kvalifikatsiooni raamistiku tasemetega.
Viiendal kutsetasemel ei eeldata kõrgharidust – piisab keskharidusest. Viienda kutsetaseme õpetajad võivad töötada abiõpetajana koolis või lasteaias ning alustava huvihariduse õpetajana huvikoolis. Kuigi nad ei täida iseseisvalt kõiki õpetajatööga seotud ülesandeid, tegutsevad nad huvihariduses siiski suhteliselt iseseisvalt, juhendades õppijaid ja viies läbi õppetööd vastavalt õppekavale.
Täielikku iseseisvust õpetajatöös eeldatakse alates 6. tasemest. Valdav osa lasteaia- ja huvikooliõpetajatest peakski vastama kutsestandardile õpetaja, tase 6. See aga ei tähenda, et nad ei võiks liikuda karjääriredelil edasi vastavalt järgnevale kolmele standardile 7. ja 8. tasemel.
Üldhariduskooli ja kutseõppeasutuste üldainete õpetaja peab vastama standardile õpetaja, tase 7. Vanemõpetaja, tase 7 standard on samal tasemel, kuid eeldab kutse omajalt kõrgemat kompetentsust ja vastutusrikkamat rolli.
Põhjendus
Uued standardid on võrreldes kehtivatega kompaktsemad ja selgema fookusega ning seeläbi paremini hoomatavad ja õpetaja põhilisi tööosasid avavad. Standardites ei ole enam valitavaid kompetentse, kuna nende kirjeldamine ja tõendamine ei anna praktikas palju juurde ei töökohal ega ka muid rolle täites.
Uutes standardites on esikohal õpetaja tööheaolu ja professionaalsuse tagamise kompetents, sest igaüks peab esmalt iseenda eest hoolt kandma ja alles seejärel saab ta teisi aidata. Nii peab iga õpetaja jälgima enda vaimset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset heaolu ning kavandama tegevused nende hoidmiseks ja arendamiseks, kuid jälgima ka enda koormust ja tööaega ning hoidma teadlikult tasakaalu töö- ja eraelu vahel.
Jätkuvalt on õpetaja peamiseks ülesandeks õppijate toetamine. Kuidas õpetaja seda tegema peaks, ei ole samuti palju muutunud. Tähtsal kohal on lähtumine õppijast – õpetaja on õppijale partner, kes toetab tema eneseregulatsioonioskuste arengut ja aitab tal saada parimaks iseendaks. Õpetaja peab õppima igat õppijat tundma ning seda teadmist kasutades looma kõigile turvalise ja kaasava keskkonna. Selle aluseks on suhete loomine ja õppijast hoolimine ning sellele tuginevalt saab võimestada igat õppijat, leppides nendega kokku eesmärkides, valides kohased õppematerjalid ja meetodid ning tagasisidestades õpiprotsessi ja tulemust nii, et õppijad saaks tagasiside põhjal edasi õppida. Õppija on siin tähenduses laps lasteaias, õpilane koolis või ka täiskasvanud õppija mis iganes kontekstis.
Lisaks leiavad kompetentsidena kirjeldamist töö organisatsiooni ja kogukonnaga, sh lastevanematega.
Kehtivates standardites esitatud 11 läbiva kompetentsi asemel on uutes standardites üldoskust: analüüsi- ja sünteesioskus, õppimisoskus, innovatsioonipädevus, väärtustest lähtumine, säilenõtkus, suhtlemisoskus, koostööoskus ja digipädevus. Uue osana on standardite eelnõudes kirjeldatud tulevikuoskuseid, kus avatakse, millises suunas muutub õpetajaamet ja millised pädevused saavad seeläbi senisest veelgi olulisemaks.
Lisaks eelnevalt kirjeldatud muudatustele lisati kutsestandarditesse seni kutse andmise korras olnud kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel ja taastõendamisel, lähtudes kutsestandardi muutunud juhendist.
Ajakohastati töökirjeldus. Uutes õpetaja kutsestandardites on välja toodud, et õpetaja peamine eesmärk on toetada ja suunata õppijate arengut nii nende isiklikuks kui ka ühiskondlikuks toimetulekuks, aidates kaasa teadmiste ja oskuste omandamisele ning väärtuste kujunemisele. Õpetaja töö olulisemad valdkonnad on töö iseenda, õppijate, kolleegide, organisatsiooni ja kogukonnaga, sh lastevanematega. Igaühes neist neljast tööosast on kirjeldanud ka selle täitmiseks vajalikku kompetentsust. Kompetentsus on avatud tegevusnäitajate ja teadmiste kaudu.
Dokumendid tutvumiseks
Õpetaja kutsestandardite võrdlustabel
Kutsestandardite kinnitamisel esitatakse iga tase eraldi standardina ning võrdlustabel lisatakse standardi lisana. Tasemete erinevused on esile toodud rohelise kirjaga.
Arvamusküsitlus
Arvamusküsitluse eesmärk on tutvustada kutsestandardite kavandeid huvirühmadele ning saada tagasisidet, mida arvestada kutsestandardite lõppkavandite juures.
Kutsestandard
Kutsestandardi eesmärk on kirjeldada selgeid ja asjakohaseid nõudeid kutseala töötajatele.
Kutsestandard koosneb kolmest osast: A-osa kirjeldab tööd, B-osas on toodud töö tegemiseks vajalikud kompetentsusnõuded ning C-osas on esitatud kutsestandardi koostamise ja kinnitamisega seotud info.
Palume tutvuda kavanditega ning vajadusel teha parandusettepanekuid.
Märkused ja ettepanekud palume märkida saadetud võrdlustabelisse ettepanekute reale.
Ettepanekuid ootame hiljemalt 05. märtsil 2025 e-posti aadressile maris.saarsalu@kutsekoda.ee.
Arvamuse esitamisel palume keskenduda järgmistele küsimustele:
1) kas kutsestandardi A-osas toodud kutsekirjeldus iseloomustab õpetaja kutset asjakohaselt ja terviklikult;
2) kas kutsestandardi A-osas esitatud tööosad on asjakohased ja piisavad, arvestades töö nõudmisi praegu ja lähitulevikus;
3) kas kutsestandardi B-osas toodud kompetentsid on asjakohased ja kas need on kirjeldatud arusaadavalt. Hetkel võib mõne tegevusnäitaja juures esineda sõnade paljusus, kuid seda saame ettepanekute põhjal parendada;
4) kas kutsestandard on loogiliselt struktureeritud;
5) muud tähelepanekud, kommentaarid ja ettepanekud.
Standardeid koostanud töörühm tutvustas standardite kavandeid 11. veebruaril, veebiseminar on järele vaadatav SIIT. Samast on leitavad slaidid.
Standardeid koostanud töörühm analüüsib arvamusküsitlusel esitatud ettepanekuid ja teeb vajadusel kavandites täiendusi ja parandusi. Lõplikke kavandeid, mis esitatakse hariduse kutsenõukogule kinnitamiseks, tutvustame 2. aprillil toimuval veebiseminaril − täiendava info saadame edaspidi. Seminaril käsitleme ka esitatud ettepanekuid ning selgitame nende arvestamist või mittearvestamist.