OSKA visioonipäeval arutleti selle üle, milliseks kujuneb töömaailm aastaks 2035 ning kuidas meie inimesi õigete oskuste õpetamise kaudu selleks ette valmistada.
OSKA on majandusekspert Ott Pärna eestvedamisel uuendamas tulevikutrendide kogumikku „Töö ja oskused 2035“. Kogumiku eesmärk on pakkuda vastuseid küsimustele, milliseid oskusi on vaja meie inimestel arendada ning milliseid koolituskohti luua, et Eesti saaks globaalset tööturgu mõjutavaid trende arvesse võttes oma strateegilised eesmärgid ellu viia.
OSKA visioonipäeval mõtlesid tuleviku OSKA tiimi ja Ott Pärnaga tööturu teemadel kaasa psühhiaater Madis Parksepp, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige, Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor Kristjan Port ning ajakirjanik-saatejuht Urmas Vaino.
Arutelul tõdeti, et üleilmsed trendid, nagu tehnoloogia areng, keskkonnamuutused, globaalsed muutused, rahvastikumuutused ja väärtushinnangute teisenemine, toimuvad meist sõltumata. Ent kui trende teadvustada, saame tulevikuks paremini valmis olla.
Tehnoloogia on viimastel aastatel arenenud tormiliselt. See on toonud kaasa nii uusi võimalusi kui ka probleeme: näiteks vajab vastust küsimus, kuidas kogutakse makse, kui inimeste asemel teeb tööd tehisintellekt.
Suur väljakutse tuleviku tööturul saab olema erinevate põlvkondade koos tegutsemine ning kohanemine uue reaalsusega, kus aastatepikkune töökogemus mõnel erialal võib olla tööandja silmis vähem väärt kui alustava noore oskuslik toimetulek uusimate seadmetega.
Inimese põhiolemus ei muutu
Mida kiiremini areneb tehnoloogia, seda enam peame fookusesse tõstma inimesele ainuomased tugevused. Ja ka nõrkused – me ei tohi unustada, et inimese baaspsühholoogia ja -füsioloogia ei ole muutunud. Ka nutiajastu lapsed peavad omandama sotsiaalsed oskused ning enesereguleerimise oskused, et ühiskonnaliikmetena, aga ka iseendaga toime tulla.
Seega on head üldoskused üha määravamad: need võimaldavad inimesel olla paindlikud ühiskonnas ja tööturul toimuvate arengutega sammu pidamisel ning aitavad säilitada ka vaimset tasakaalu.
Visionääride hinnangul väheneb edaspidi piir formaalse ja mitteformaalse õppe vahel, kuna väljaspool formaalharidust omandatud teadmised ja oskused on tööturul sageli sama kaalukad kui need, mis on omandatud eriala õppimise käigus. „Suurte teadmiste“ õpetamise asemel kerkib esiplaanile inimeste tööturu jaoks ette valmistamise vajadus: kõrghariduses kasvab mikrokraadiõppe pakkumine ning kutseharidusel on tulevikuperspektiivis üha suurem roll.
OSKA visioonipäeva mõtted koondab Ott Pärna tööturu trende käsitlevasse kogumikku, mis valmib OSKA 10. aastapäeva konverentsiks.
Vaata lisaks:
OSKA visioonipäeval toodi ideed „kastist välja“ (OSKA visioonipäev 2023)
Tööturu trendide prognoosimine lubab nuusutada tuleviku tuult