Eestil on tugev haridussüsteem, ent oskused, mida koolis õpetatakse, ei ole piisavas kooskõlas sellega, mida meie majandus kasvamiseks vajab, leidsid arutelul osalejad Kutsekoja konverentsil „Elukestva õppe paradoksid“.
Rahvusvahelise programmi PISA tulemused näitavad, et Eesti koolinoortel on tugevad funktsionaalse lugemise, matemaatika ja loodusteaduste alased oskused ning oleme PISA tulemustega maailmas esirinnas. Paradoksaalselt ei ole meie majandus aga sugugi maailma edukamate seas.
Miks see nii on, arutlesid Burning Glass instituudi president Matt Sigelman, Maailmapanga tööjõu ja oskuste ülemaailmne juht Eliana Carranza ja õppeplatvormi NoVa tootejuh Ede Schank Tamkivi Kutsekoja konverentsil “Elukestva õppe paradoksid“.
„Eesti kõrged PISA tulemused peegeldavad tugevat haridussüsteemi, kuid haridussüsteem võib olla tugev ilma, et see oleks kooskõlas tulevaste võimalustega tööturul. Seega tuleb küsida, milliseid karjääriteid me peame oluliseks ja vajalikuks nii õpilaste kui ka Eesti tuleviku jaoks ning milliseid oskusi on selleks tarvis,“ rääkis Matt Sigelman.
Ta arendas mõtet edasi ja pakkus, et PISA kõrval tuleks kasutusele võtta täiendavad mõõdikud ning vaadata, mil määral on koolis õpetatav kooskõlas tööturu vajadustega. Analüüsima peaks, millised on lõpetajate edasised võimalused tööd leida ning karjääriredelil ülespoole liikuda, milliste oskustega inimestel on karjääri edendamise võimalused paremad. Sigelman tõdes, et selline mõõtmine võib olla keerukas, ent karjääri pikkuse ja arengu jälgimine võimaldab hinnata haridussüsteemi tõhusust.
Vaja on õppida sõnastama oma oskusi
Eliana Carranza tõi välja, et sageli valivad noored õppima asudes eriala, mille järele ei ole majanduses suurt nõudlust. Parem karjäärinõustamine võimaldab teha teadlikumaid valikuid. Tööotsingutega alustavatel noortel tuleb aidata mõista, millised oskused neil olemas on, kuidas neid tööandjale selgelt kommunikeerida, millised töökohad vastavad noore oskustele ning kust tööd otsida, et nad ei keskenduks kitsalt vaid mõnele ametile. Samal ajal tuleb tugevdada ka tööandjate võimet oskusi märgata ja hinnata, rääkis Carranza.
Ede Schank Tamkivi märkis, et hulk oskusi omandatakse väljaspool formaalõpet: huviringides ja kursustel ehk oma huvidest lähtuvaid õpivalikuid tehes. Ta tõi näite, et õpilased, kes on olnud tegevad õpilasfirmades, on uuringute andmeil hiljem ka tööturul edukamad. Paraku ettevõtlusõpet igas koolis ei pakuta.
Tamkivi sõnul peame tagama, et meie haridussüsteem suunaks kõiki noori, sõltumata nende soost, vanusest või elukohast, õppima tuleviku jaoks vajalikke oskusi.
Samas toonitas ta, et mõelda ei saa üksnes sellele, mida vajab ühiskond – silmas tuleb pidada ka üksikisiku tasandit, kus olulisel kohal on õnnefaktor.
„Isiklik õnn on kõige tähtsam ja see loeb ka ühiskonna tasandil, sest me tahame, et meil oleksid õnnelikud inimesed. Tasuv töö pole alati õnn. Ka karjääriredelil allapoole liikudes võib saada õnnelikuks,“ sõnas Ede Schank Tamkivi.
Arutelul osalenud tõid välja, et karjäärivalik pole miski, mis tuleb ära teha 18. eluaastaks. Inimene seisab elu jooksul korduvalt tööalaste valikute ees. Ka karjääripööraja peab suutma sõnastada enda oskusi ning ta peab saama infot ja tuge parimate valikute tegemiseks.
Kui soovid analüüsida, millised oskused on sinul olemas, kasuta Oskuste Kompassi abi.
Vaata kogu arutelu teemal “PISA gigant, maailmamajanduse pisike – Eesti võimalused oskuste abil suuremaks kasvada”
Artikli autor: Siret Trull, Kutsekoda
Loe lisaks
Õiged hindamismeetodid motiveerivad õppima enda jaoks
Töökohtadel vajaminevad oskused uuenevad varasemast kiiremini