Noorte huvi kõrghariduses tehnilisi erialasid õppida on viimastel aastatel kasvanud, kuid kutseõppes ei ole olulist muutust veel toimunud. Tööturul on lisaks inseneridele aga suur vajadus ka tehnikaalaste teadmistega oskustöötajate järele.
OSKA 2023. a avaldatud masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse (MME) valdkonna uuringust selgus, et tootlikkuse suurendamiseks ning globaalsel turul konkureerimiseks vajab valdkond järgneval kümnendil märgatavalt rohkem toote- ja protsessiarenduse ning automatiseerimisega seotud töötajaid: insenere, tehnikuid, mehhatroonikuid.
Valdkonna kogu uue tööjõu vajadust hinnati 900 inimese peale aastas, seejuures erialase tasemehariduse lõpetajate vajadust 750-le inimesele aastas. Uuringus tõdeti, et paraku on Eestis nii kõrg- kui ka kutseharidusõppes tehnika, tootmise ja töötlemise erialadel lõpetajate arv tööjõuvajadusest väiksem.
Olukorra parandamiseks tegi OSKA töö- ja haridusmaailma osapooltele hulga ettepanekuid, mille seas oli soovitusi nii tehnikaerialade populariseerimiseks üldiselt kui ka konkreetsete õppekavade kohta. Käesoleval aastal läbi viidud seireuuringust ilmnes, et tehtud ettepanekud on valdavalt kas töös või ellu viidud ning nende mõju on juba märgata.
Teavitustöö ja toetavad meetmed
Tehnikaerialade populariseerimisse on töö- ja haridusmaailma osapooled viimastel aastatel aktiivselt panustanud. Üks olulisemaid samme on OSKA soovitatud valdkondade ülese inseneriakadeemia koostööprogrammi käivitamine Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostöös.
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kõrgkoolide vahelistes halduslepingutes on kokku lepitud, et kõrgkoolid arvestavad vastuvõtuarvude kujundamisel ja õppekavade arendamisel OSKA soovitusi. Kõrgkoolides, aga ka kutsekoolides, on suurendatud tehnika, tootmise ja töötlemise erialade vastuvõttu ning loodud täiendavad meetmed õppijate motivatsiooni toetamiseks (stipendiumid, projektõpe, ettevõtluskoostöö).
Loodud on uued laiapõhjalised kutsekeskhariduse õppekavad (nt elektroonikasüsteemide tehnoloogia, mehitamata sõidukite tehnoloogia, mootorsõidukite remonditehnoloogia, elektri- ja automaatikasüsteemide tehnoloogia), milles sisaldub senisest suurem üldharidusõpingute maht.
Lisaks on kutseõppes loodud õppekavasid, kus on valikutega võimaldatud süvendatud õpe kõrgkooli astumiseks vajalike riigieksamite paremaks sooritamiseks.
Trendid on muutumas
Andmeanalüüs näitab, et kõrghariduse tasandil on hakanud toimuma muutused soovitud suunas, ent kutseõppes veel mitte.
Vastuvõetute arv MME valdkonna kõrghariduse õppekavadel on viimastel aastatel kasvanud ning ka vastuvõetute osakaal kogu kõrghariduse vastuvõetutest on kasvutrendis. Võrreldes 2022/23 õppeaasta väga madala vastuvõtuga oli vastuvõetuid 2025/26 õppeaastal 40% rohkem. Kui 2023. aastal tunti muret, et kõrghariduses on valdkonna õppekavadel lõpetajate arv vähenenud kümnendiku võrra, siis järgnevatel aastatel on lõpetajate arv tasapisi kasvanud.
Vastuvõetud MME valdkonna kõrghariduse õppekavadel kokku ja vastuvõetute osakaal kogu kõrghariduse vastuvõetutest.
Allikas: EHIS
Kutseõppes tervikuna oli vastuvõetute arv 2025/26 õppeaastal eelnevast aastast viiendiku võrra väiksem. Sellel võib olla erinevaid põhjusi, sh kutseõppeasutuse seaduse muudatused, mis puudutavad tasuta ja tasulise õppimise korraldust kutseõppeasutustes. Kui keskmiselt vähenes vastuvõetute arv 20%, siis MME õppekavadel vähem (mehaanika ja metallitöö -3%, elektroonika ja automaatika -4%, mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika -6%). Lõpetajate arv on jäänud aastatel 2023–2025 sellele eelneva kolmeaastase perioodiga võrreldes samaks.
Vastuvõetud ja lõpetajad MME valdkonna kutsehariduse õppekavadel õppekavarühmade kaupa.
Allikas: EHIS
OSKA-le antud tagasisides tõid kutsekoolid välja, et noorte erialavalikut mõjutavad paljud tegurid, sh piirkondlikud eripärad, kutseõppe üldine maine, lapsevanemate hoiakud jms. Samas toonitasid kutsekoolide esindajad, et valdkonna populariseerimisega on vaja kindlasti jätkata, sest motivatsiooni suurendamine peab eelnema vastuvõtule: pelgalt õppekohtade lisamisest ei piisa, kui noorte huvi ja teadlikkus valdkonnast on vähene.
Uuringus tõdetakse, et töö- ja haridusmaailma osapoolte koostöös on astutud hulk samme tehnikaerialade tööjõu järelkasvu tagamiseks, ent mitu kitsaskohta vajab veel lahendamist, sh üldhariduskoolide lõpetajate madalad teadmised reaalainetes ning tehnoloogiaõpetajate nappus.