Tänavust hooaega alustavad paljud kutsenõukogud uuenenud koosseisus. Selleks, et värskete liikmete sisse elamine oleks sujuv, koguneti märtsi alguses ühisele seminarile, kus räägiti nii kutsesüsteemi hetkeseisust kui ka eelseisvates ümberkorraldustest.
Kutsesüsteem seisab suurte muutuste lävel – praeguse teadmise kohaselt võiks maikuus jõuda Riigikogus esimesele lugemisele kutseseaduse muutmise eelnõu. Eelnõu näeb ette, et senine kutsesüsteem ning töö- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA lõimitakse terviklikuks kutse- ja oskuste süsteemiks. See tähendab ka kutsenõukogude ning OSKA eksperdikogude liitmist ühisteks valdkondlikeks eksperdikogudeks (VEK). Eelnõu kohaselt on tulevaste VEK-ide ülesannete hulgas nii tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi analüüside valideerimine kui ka kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide ettepanekutega tegelemine ning neile eksperthinnangu andmine.
Seminaril tõdeti, et kõikidele küsimustele ees seisvate muudatuste kohta vastuseid veel ei ole, mistõttu on väga oluline jätkata tiheda koostöö ja teavitamisega.
Seminari slaidid
Tänane kutsesüsteem, kutsenõukogu roll ja töökorraldus. Maris Saarsalu, Kutsekoda
Kutsesüsteemis kavandatavad muutused Kutseseaduse eelnõus. Külli All, Haridus- ja Teadusministeerium
Kutsestandard versus kompetentsiprofiil. Aimi Püüa, Kutsekoda
Oskuspõhine lähenemine ja Oskuste Kompass. Kerli Požogina, Kutsekoda
Loe lisaks:
Kutsesüsteemi uuendused toovad süsteemi paindlikkust
Tänavu tulevad kutsestandardite kõrvale esimesed kompetentsiprofiilid