Kas täiendusõppe osas on nüüd mõeldud kõiki täienduskoolitusi või ainult mikrokvalifikatsiooniõpet? Viimastel kohtumistel, kus digidokumentide teemat on käsitletud, on olnud juttu vaid mikrokvalifikatsiooniõppest?

Täienduskoolituste digitunnistuste esimene arendus puudutab mikrokvalifikatsioonide tunnistusi. Edaspidi on plaanis digitunnistuste väljastamise võimaluse loomine ka teistele JUHAN täienduskoolituste infosüsteemis registreeritud koolitustele.

Kas süsteemis arhiveeritud dokumentidele on määratud ka säilitustähtaeg? Kui lõpudokument on EHISes tähtajatult, kas siis võiks (üli)kool tunnistuste andmeid säilitada lühiajalisemalt?

Isiku lõputunnistus ja diplom kehtivad tähtajatult, seetõttu kuuluvad isiku haridusandmed tähtajatult arhiveerimisele. Õppeinfosüsteemide koormuse vähendamiseks on võimalik osad aegunud andmed suunata arhiivi.

Alates 2004 lõpetajatest on neil digitunnistused. Kas peame andma endiselt neile duplikaate paberil?

Kui õppija andmed on digitunnistusena olemas siis võiks suunata õppija neid haridusportaal.edu.ee kaudu neid vaatama ja edastama. Mõnedel juhtudel õppija pole digitunnistusest ja võimalusest enda tunnistuse andmeid digitaalsel jagada lihtsalt teadlik. Teatud juhtudel võib isikul siiski paberil duplikaati olla vaja, seega päriselt ei saa duplikaatide väljastamist täna välistada, küll aga vähendada.

Kas tunnistusega koos on näha ka läbitud ained?

Jah, isik näeb lisaks tunnistusele või diplomile ka selle lisaks olevat hinnetelehte või akadeemilist õiendit. Samuti saab digitunnistuse andmeid jagada koos juurdekäiva lisaga, näiteks saates need teisele õppeasutusele või tööandjale.

Kes pakub tuge rakenduskõrgkoolidele, kes ei ole Tahvlis? Kuidas toimub nende ühildumine?

Liidestuse loomine lõpudokumentide andmete saatmiseks tuleb teha sellisel juhul rakenduskõrgkooli õppeinfosüsteemi pakkuja poolt. Liidestuseks vajaliku info annab omalt poolt Haridus- ja Teadusministeerium. Samuti pakub HTM tehnilist tuge liidestuse tegemiseks.

Kas tulevikus hakkame küsima õpilastelt kas tahavad digi- või paberkandjal tunnistust? Kas digi ja paberkandja tunnistuse number on sama? Milline on ajaline plaan täielikult digitunnistuste kasutamiseks ja pabertunnistustest loobumiseks? Kas erandkorras jääb võimalus (näiteks tasu eest) anda lõpetajale ka paberdiplom koos lisaga? Millal toimub täielik üleminek digitaaltunnistustele?

Konkreetset tähtaega digitunnistustele üleminekuks täna kokku lepitud ei ole. Digitunnistuste arendamine toimub etapiviisiliselt. Õigusaktides tehakse muudatused vajadusel siis, kui tehnoloogiline taristu digitaalsete lõpudokumentide väljastamiseks on toimiv, turvaline ja usaldusväärne. Nii on tänaseks Kutseseaduse alusel kutsetunnistus kanne kutseregistris (Kutseseadus § 15 lg 1) ning paberkandjal kutsetunnistus väljastatakse kutse saanud isikule tema taotlusel. Kuna paberkandjal tunnistus on kutseregistris oleva tunnistuse väljatrükk siis on tunnistused identsed, sh on tunnistuse number sama. Kutseregistri puhul on pabertunnistuse trükkimine täna tasuline teenus.

Kui kaugel on rahvusvaheline (nt esimesena EL-i ülene) digitunnistuste jagamise võimalus? St. millal see võimalus päriselt kasutajatele kättesaadavaks muutub?

Lisaks Eesti sisese digitunnistuste arendusele toimub arendustöö EHIS-es olevate lõpudokumentide andmete liidestamiseks EUROPASSi digitaskuga, millega on võimalik jagada rahvusvaheliselt enda tunnistuse andmeid. Loodame väga, et liidestus sujub ning saame järgmisel aastal teavitada ka Europassi kaudu digitunnistuste jagamise võimalusest.

Probleem on tegelikult nende õppija kandidaatidega, kes astuvad kooli 9. klassi baasil välisriigist. Nendega ENIC/NARIC ei tegele. Samas tulevikus võiks sellele mõelda. Inimesed ei jõua ja ei saa aru dokumentide notariaalsest tõlkimisest ja tõendamisest. Ja kui koolis ei tulda vastu ning ei tõlgitaks näiteks kohapeal dokumente (inglise, soome, vene, ukraina keeles – saame aru), siis jääb kooli sisseastumata. Lisaks SAISi kooli andmete kandmine vastuvõtuprotsessis käsitsi, tihtilugu kooli nimi ei pruugi olla õige vastuvõtuprotsessis.

Tõepoolest ENIC/NARIC keskus hindab keskhariduse ning kõrghariduse lõpudokumente. Põhikooli lõpetamise hindamise kohustus on koolidel. ENIC/NARIC keskuse poolt hinnatud lõpudokumentide andmed tulevad otse Sisseastumise Infosüsteemi SAIS, mis vähendab kõrgkoolide koormust. Põhikoolilõpetajate ning samuti kooli vahetajate andmed tuleb vastuvõtval koolil ise käsitsi sisestada. Tulevikus võib tekkida ka juhtumeid, kus kooli sisseastujal puuduvad haridust tõendavad dokumendid. Juhul kui tegemist on rahvusvahelise kaitse saaja või pagulasega on ENIC/NARIC keskuses olemas protseduur kvalifikatsioonide ja õppeperioodide hindamiseks ka juhul, kui isikul ei ole võimalik esitada osaliselt või täielikult kvalifikatsiooni või õppeperioodi tõendavaid dokumente. Hindamise taotlejaks võib olla pagulane, kellele on antud välisriigi kõrgharidust või kõrgharidusele juurdepääsu tõendav kvalifikatsioon või kes on läbinud osa kõrghariduse taseme õppekavast. Täiendav info on leitav ENIC/NARIC kodulehel Akadeemiline tunnustamine | Haridus- ja Noorteamet

Kas digitunnistust on võimalust saada ka inglise keeles? Millal on plaanis haridusportaal edu.ee inglise keelseks?

Haridusportaali kaudu on täna tunnistused nähtavad ja jagatavad vaid eesti keelsetena. Tegemist on tasemehariduse lõpudokumentidega, mille väljastamisele kehtivad vastavate määrustega sätestatud nõuded sh nõue, et diplom või tunnistus on eesti keelne. Seetõttu ka koolid saadavad ning andmed on nähtavad eesti keelsena.

Oleme loomas valmidust väljastada gümnaasiumi lõpetamise andmed kakskeelsena, eesti keeles originaalina ning inglise keelde tõlgituna Europassi digitunnistuse kaudu.

Hetkel plaani Haridusportaali tõlkida ei ole. Juhul kui selle järgi on tungiv vajadus saab seda arutada. Haridusportaali tõlkimise vajaduse kaardistamisel tuleb arvestada, et kuna tegemist on digiväravaga, mis kuvab erinevatest andmebaasidest pärinevat sisu, siis kasutajaliidese tõlkimine ei tähenda, et kõik kuvatavad andmed on samuti teises keeles saadaval. Siinkohal võib tuua võrdluse Haridussilmaga, mille kasutajaliides on inglise keelsena olemas, kuid aruanded kuvatakse eesti keeles.

Mida teha juhul, kui isikul ei ole Eesti isikukoodi?

Isiku lõpudokumendi andmed saab EHIS-esse saata ka õppija sünniajaga. Sellisel juhul on küll õppija dokumendi andmed digitaalselt olemas, kuid isik ise neid vaatama ei pääse, kuna tal puudub võimalus ennast digitaalselt autentida (St ei saa kasutada ID kaardi, MoobilID , Smart ID autentimist). Täienduskoolituse valdkonnas on kasutusel lahendus, et kui õppeasutus saadab EHIS-ele andmed koos isiku e-posti aadressiga, siis me saame EHIS-est jagada talle tema digitunnistust urliga (saadame tunnistuse andmte urli meilile). Seejärel saab isik lingilt tunnistus alla laadida. Kehtivat linki on võimalik ka korduvalt kasutada. Õppeasutus saab ka ise EHIS2 kasutajaliideses vajadusel uue lingi teha ja seda isikuga jagada, kui on selge, et tegemist on tunnistuse omanikuga.

Ühismagistri õppekavade lõpetajatele välja antavad lõpudokumendid – milline on nende tulevik?

Ühisõppekavade puhul saadab hetkel õppekava eest vastutav kool andmed EHIS-esse. Täna saavad EHISesse andmeid saata need asutused, kes on EHISes registreeritud. Juhul on tegemist rahvusvahelise õppekavaga ning lõpudokumente väljastav kool ei asu Eestis ega ole EHIS-es registreeritud siis neid lõpudokumente EHIS-esse saata ei saa. Tulevikus on võimalik, et tuleb ka arendus, kus EHIS on võimeline vastu võtma ka ELM (European Learning Model) või ELMO standardile vastatavaid andmeid väljastpoolt, kui nende usaldusväärsus on tagatud.