Suhestamisprotsessi kvaliteedi kriteeriumid

EQF soovituses kutsutakse riike üles siduma riiklikke kvalifikatsioonitasemeid aastaks 2010 Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega. Et tagada kogu protsessi kulgemine viisil, mis oleks arusaadav kõigi protsessiga hõlmatud riikide huvirühmade jaoks ning ärataks neis usaldust, on EQF nõuanderühm kokku leppinud protsessi juhtimiseks vajalikes kriteeriumides ja protseduurides. 

Kriteeriumide ja protseduuride eesmärk on tagada, et teave ja dokumendid, mis jõuavad avalikkuse ette, on kinnitatud pädevate asutuste poolt, on asjakohased, läbipaistvad, võrreldavad ja äratavad usaldust. Selline rõhuasetus näitab, et EQFi kasutuselevõtu õnnestumine sõltub sellest, kas riigid suudavad oma kvalifikatsioonisüsteemid ja tasemed EQFi tasemetega siduda viisil, mis oleks põhjendatud ja selge ning õigustaks ennast. See tähendab, et need, kes ei tunne riigis kehtivaid kvalifikatsioone, saaksid hinnata, kas teave on õige või mitte. 

Kuna EKR-i tasemekirjeldused on identsed EQF-i tasemekirjeldustega, siis on kriitilise tähtsusega kvalifikatsioonide kvaliteetne sidumine EKR-ga. Seetõttu on EQF-ga sidumise kriteeriumid sõnastatud kvalifikatsioonide EKR-i paigutamise ja tasemetega sidumise terminites: 
          
1) Pädevad riigiasutused määravad selgelt kindlaks kõigi nende riiklike asutuste, sealhulgas riiklike koordineerimisasutuste vastutusalad ja õiguslikud pädevused, kes on seotud sidumisprotsessiga ja teevad selle teabe avalikkusele kättesaadavaks.
Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri otsusega 26.02.2010 on Kutsekoda nimetatud EQF rakendamise riiklikuks koordinatsioonikeskuseks Eestis. Vastav teave on esitatud Kutsekoja kodulehel www.kutsekoda.ee. Tagamaks kõigi oluliste huvirühmade kaasatust nendesse protsessidesse, on haridus- ja teadusministri käskkirjaga 4.10.2010 moodustatud laiapõhjaline juhtrühm. Juhtrühma töös osalesid esindajad Haridus- ja Teadusministeeriumist (edaspidi HTM), Rahandusministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist, Riigikantseleist, Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, Kutsekojast, Eesti Ametiühingute Keskliidust, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonist TALO, Eesti Üliõpilaskondade Liidust, Eesti Õpilasesinduste Liidust ja Eesti ENIC/NARIC Keskusest. Esialgu loodi eraldi töörühm, et ette valmistada Bologna enesesertifitseerimise aruanne. HTM-i 9.08.2011 käskkirjaga muudeti EQF-iga suhestamise juhtrühma koosseisu, et lisada ka esindajad kõrgharidussektorist.
      
2) Kvalifikatsioonitüüpide kirjelduste ja EKR-i tasemete kirjelduste vaheline seos on selge ja põhjendatud.
Vastavalt kutseseadusele on EKR-s 8 taset, kusjuures 1. tase on madalaim ja 8. tase kõrgeim. Kvalifikatsioonitasemete kirjeldused on identsed EQF-i tasemete kirjeldustega. Üldhariduse, kutsehariduse, kõrghariduse ning kutsekvalifikatsioonide alaraamistikud sisaldavad detailsemaid ning täpsemaid tasemekirjeldusi ning eeskirju kvalifikatsiooni kujundamiseks ning andmiseks. EKR-i tasemed on määratud üldhariduse kvalifikatsioonidele (4 tüüpi kvalifikatsioone), kutseharidus kvalifikatsioonidele (4 tüüpi kvalifikatsioone), kõrghariduse kvalifikatsioonidele (4 tüüpi kvalifikatsioone) ning kutsekvalifikatsioonidele. Nende kvalifikatsioonide õpiväljundi põhiseid tasemekirjeldusi on võrreldud EQF-i tasemekirjeldustega ning leitud kõige parem sobivus. 
          
3) Kvalifikatsiooni tüüpide ja riiklike kvalifikatsioonide aluseks on õpiväljunditele toetumise põhimõte ja eesmärk; riiklikud kvalifikatsioonid on seotud mitteformaalse ja informaalse õppimise tunnustamisega ja ka arvestuspunktide süsteemiga, kui see on olemas. 
Üldhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse kvalifikatsioonid ning kutsed on kirjeldatud õpiväljundite (kompetentside) põhiselt. Kõigi eelnimetatud kvalifikatsioonitüüpide jaoks on õigusaktidega määratletud mitteformaalse ja informaalse õppe (varasemate õpingute ja töökogemuse (VÕTA)) tunnustamise põhimõtted, mille alusel kvalifikatsiooni andjad (õppeasutused) koostavad oma VÕTA tunnustamise korrad. Kõrgharidussüsteemis rakendatakse ECTS-ga ühilduvat Eesti ainepunkti (EAP) süsteemi. Kutseharidussüsteemis on kasutusel õpinädala arvestusel põhinev ainepunkti süsteem ja kavandatud üleminek ECVET-ga ühilduvale Eesti kutsehariduse ainepunkti süsteemile. 
       
4) Menetlused kvalifikatsiooni tüüpide EKR-i tasemetega sidumiseks ja kvalifikatsioonide EKR-i paigutamiseks on läbipaistvad.
Üldhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse kvalifikatsioonide EKR-i tasemetega sidumine on sätestatud vastavate Vabariigi Valitsuse määrustega (Põhikooli riiklik õppekava, Gümnaasiumi riiklik õppekava, Kutseharidusstandard, Kõrgharidusstandard). Eelnimetatud õigusaktide väljatöötamisse olid kaasatud huvirühmade esindajad. Kutse tase EKR-s määratakse kutsestandardi koostamise käigus ja sätestatakse vastava kutsenõukogu otsusega.
EKR-i paigutatakse kvalifikatsioonid, mis rahuldavad järgmisi tingimusi: selle aluseks on õpiväljundite põhine kvalifikatsioonistandard (õppekava või kutsestandard), mis vastab riiklike raamstandardite nõuetele (kui sellised on olemas); on olemas riiklikult tunnustatud kvalifikatsiooni andja (õppeasutus või kutseandja). 
    
5) Riiklikud hariduse kvaliteeditagamise süsteemid on seotud EKR-ga ja järgivad asjakohaseid Euroopas kehtivaid põhimõtteid ning juhiseid (vt p.2.2).
Üldharidussüsteemis on loodud ja toimib põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestatud kvaliteeditagamise süsteem. Üldhariduskoolides kui kvalifikatsiooni andjates toimivad sisehindamissüsteemid, mille toimimist regulaarselt hinnatakse. Üldhariduse kvalifikatsioonide hindamine sisaldab riigieksamit keskkooli lõpus.  
            
Kutseharidussüsteemis on loodud ja toimib kutseõppeasutuse seadusega sätestatud kvaliteeditagamise süsteem. Kutseõppeasutustes kui kvalifikatsiooni andjates toimivad sisehindamissüsteemid, mille toimimist regulaarselt hinnatakse. Kutseharidus kvalifikatsioonide hindamisprotsess sisaldab asjakohaste kutset andvate organisatsioonide poolt hindamist. Uue kutsehariduse kvalifikatsioonide kvaliteedi tagamise süsteemi rakendamine, mis järgib Euroopa Kutsehariduse Kvaliteeditagamise Koostöövõrgustiku põhimõtteid, on katse etapis. Uues süsteemis täidab kvaliteediagentuuri ülesannet Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi EKKA). 
          
Kõrgharidussüsteemis on loodud ja toimib ülikooliseaduse ning rakenduskõrgkooli seadusega sätestatud terviklik Euroopas kehtivaid põhimõtteid ja juhiseid järgiv kvaliteeditagamissüsteem, milles kvaliteediagentuuri ülesandeid täidab Eesti Kõrghariduse Kvaliteedi Agentuur (EKKA). Kõrgkoolides kui kvalifikatsiooni andjates on loodud oma terviklikud kvaliteeditagamissüsteemid, mille toimimist hinnatakse perioodiliselt institutsionaalse akrediteerimise protsessi käigus, mida katsetati 2011.aastal ning mis saavutab täieliku funktsionaalsuse 2012.aastaks. 
       
Kutsesüsteemi kvaliteedi tagamise põhimõtted ja menetlused on sätestatud Kutseseaduses, mis lähtub ISO 17924 (Üldnõuded isikute sertifitseerimisasutustele) nõuetest. Kvaliteedi tagamine kutsesüsteemis hõlmab: kutset andva organi (KAO) õiguste andmise kvaliteedi tagamist, kutsestandardite kvaliteedi tagamist, kompetentsuse vastavushindamise kvaliteedi sisehindamist KAO poolt ning KAO perioodilist välishindamist.
                  
6) Kvalifikatsioonide EKR-i paigutamise peavad asjakohased kvaliteeditagamise asutused heaks kiitma ning seda kinnitama.  
Üldhariduse kvalifikatsioonide puhul on kvaliteeditagamisasutuseks Haridus- ja Teadusministeerium. Üldhariduse kvalifikatsioonide seos EKR-ga on sätestatud Põhikooli riiklikus õppekavas ja Gümnaasiumi riiklikus õppekavas.
Kutsehariduse kvalifikatsioonide puhul on kvaliteeditagamisasutuseks Haridus- ja Teadusministeerium. Kutsehariduse kvalifikatsioonide seos EKR-ga on sätestatud kutseharidusstandardis.
Kõrghariduse kvalifikatsioonide puhul on kvaliteeditagamisasutuseks EKKA. Kõrghariduse kvalifikatsioonide seos EKR-ga on sätestatud kõrgharidusstandardis.
Kutsete puhul on kvaliteeditagamisasutuseks Kutsekoda. Konkreetse kutse seose EKR-ga otsustab vastava kutsetegevuse valdkonna kutsenõukogu. Vastavalt Kutseseadusele teostab Kutsekoda järelevalvet kutsenõukogude tegevuse üle.
Kõik eelpool mainitud kvaliteedi tagamise asutused on esindatud ka suhestamise protsessi reguleerivas juhtrühmas. 
         
7) Kvalifikatsioonitüüpide EKR-ga sidumise protsessi kaasatakse rahvusvahelisi eksperte.
EKR sidumisprotsessi EQF-ga olid kaasatud: Carita Blomquist (Soome), Margaret Cameron (Suurbritannia) ja Baiba Ramina (Läti). Väliseksperdid osalesid suhestamisprotsessis 2010.aasta detsembrist, kui neile saadeti suhestamisaruande esimene variant. 2011.aasta veebruaris toimus välisekspertidega ühepäevane kohtumine, kus suhestamise juhtrühm arutas ekspertide kommentaare. Need sisaldasid eelkõige selgitust, mis oli EKR-i struktuuri loogika taga ning üldhariduse kvalifikatsioonide asetust. Välisekspertidel oli ka võimalus kommenteerida aruande lõplikku versiooni. 
              
8) Pädevad riiklikud asutused (kaasa arvatud EQF-i rakendamise koordinatsioonikeskus) tõendavad kvalifikatsioonitüüpide ja kvalifikatsioonide ning EKR-i tasemete vahelist seost. Pädevad riiklikud asutused avaldavad ühise põhjaliku aruande, kus kirjeldatakse, kuidas kvalifikatsioonitüüpide õpiväljundite kirjeldused ja EKR-i kvalifikatsioonitasemed on seotud ning esitatakse seda tõendav teave. Iga kriteeriumit (õpiväljundi tüüpi) tuleb eraldi käsitleda.
Käesolev aruanne on kokkvõte EKR-i tasemete määramise tulemustest kõikidele Eesti kvalifikatsioonitüüpidele koos piisavate asjakohaste tõendustega. Aruanne on heaks kiidetud juhtrühma poolt, mis sisaldas esindajaid pädevatest riiklikest asutustest ning huvigruppidest. 
Üldhariduse kvalifikatsioonide seos EKR-ga on sätestatud kolmes Vabariigi Valitsuse määruses: Põhikooli riiklikus õppekavas, Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas ja Gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Aruandes on esitatud seda tüüpi õpiväljundite analüüsi kokkuvõte. 
Kutsehariduse kvalifikatsioonide seos EKR-ga on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses Kutseharidusstandard. Aruandes on esitatud seda tüüpi õpiväljundite analüüsi kokkuvõte. 
Kõrghariduse kvalifikatsioonide seos EKR-ga on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses Kõrgharidusstandard. Aruandes on esitatud seda tüüpi õpiväljundite analüüsi kokkuvõte.
Konkreetse kutse seose EKR-ga otsustab vastava kutsetegevuse valdkonna kutsenõukogu. Vastav teave on esitatud kutseregistris (www.kutsekoda.ee). Aruandes on esitatud seda tüüpi õpiväljundite analüüsi metoodika.  
                
9) Ametlik EQFi platvorm avaldab loetelu liikmesriikidest, kes on kinnitanud, et nad on kvalifikatsioonitasemete sidumisprotsessiga lõpule jõudnud, täiendab seda ja lisab loetelu juurde valminud aruannete lingid.
Eesti kavandab lõpetada Eesti kvalifikatsioonide sidumise protsessi EQF-ga 2011.aasta lõpuks, sh saada kinnituse välishindamise positiivse tulemuse kohta EQF nõuanderühma poolt. Seejärel on käesolev aruanne valmis lisamiseks EQFi ametlikku platvormi.
Lõplik aruanne avaldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel, Kutsekoja kodulehel ning Eesti ENIC/NARIC keskuse kodulehel
                    
10) Pärast kvalifikatsioonide paigutamist EKR-i sisaldavad kõik pädevate asutuste väljaantavad uued kvalifikatsioonide tunnistused, diplomid ja Europassi dokumendid viidet vastavale EKR-i tasemele.
Alates 2012.aastast lisavad kutset andvad organid vastava EKR-i ning EQF-i märke kõikidele väljaantavatele tunnistustele, diplomitele ning Europassi dokumentidele, kaasa arvatud akadeemilised õiendid ning diplomilisad, tingimusel, et vastav kvalifikatsioon vastab kõikidele EKR-i nõuetele.