Tegemist on fiktiivse organisatsiooni ja alamlehega, mis on loodud õppematerjaliks.
ÕPPEMATERJAL
Kutse andmise protsess
Ülevaade kutse taotlemise, hindamise ja kutse andmise otsuse tegemise etappidest ning nendega seotud dokumentidest ja vormidest.
1. Kutse taotlemise avaldus ja selle nõuetele vastavuse hindamine
TAOTLEJA esitab õigeaegselt avalduse ja nõutud dokumendid kutse taotlemiseks.
KUTSE ANDJA kontrollib taotluse nõuetele vastavust, vajadusel palub taotlust parandada.
Taotluse nõuetele vastavuse hindamine ja puuduste kõrvaldamine on vajalik, et tagada protsessi läbipaistvus ja taotleja võimalus oma kompetentsust tõestada. Kutse andja suunab taotlejat läbi protsessi selge kirjavahetusega.
Abimaterjal — kirjapõhjad
Seotud näidisleht
2. Kutse taotleja hindamisele lubamine
KUTSE ANDJA esitab kutsekomisjonile nõuetekohase taotluse.
KUTSEKOMISJON otsustab hindamisele lubamise ja kinnitab hindamiskomisjoni.
KUTSE ANDJA informeerib taotlejat hindamisele lubamisest.
Vestlus peaks olema juhitud selgelt ja efektiivselt, isegi kui taotleja kaldub teemast kõrvale. Hindajatel tuleb õppida, kuidas juhtida vestlust paindlikult, et ka keerulistes olukordades püsida teemas.
Abimaterjal — kirjapõhjad
3. Hindamine ja kutse andmise otsus
HINDAMISKOMISJON viib läbi hindamise ja teeb kutsekomisjonile ettepaneku kutse andmiseks või mitteandmiseks.
KUTSEKOMISJON otsustab taotleja kutse andmise või mitteandmise.
KUTSE ANDJA informeerib kutse taotlejat otsusest.
Hindamiskomisjoni ettepaneku põhjendamine on oluline nii kandidaadi õiguste kaitsmiseks kui ka kutsekomisjoni tegevuse usaldusväärsuse tagamiseks.
Haldusakt on õiguspärane, kui see on:
- antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas
- proportsionaalne
- kaalutlusvigadeta
- vastab vorminõuetele.
Vorminõuded
- Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.
- Haldusakt antakse kirjalikus vormis, kui seaduse ja määrusega ei ole sätestatud teisiti.
- Kirjalikus haldusaktis märgitakse haldusorgani nimetus (kutsekomisjoni esimees), väljaandmise aeg.
- Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta akti kehtivust ega vaidlustamise tähtaega.
Korduma kippuvad küsimused
Milline on õiguspärane kutse andmise või mitteandmise otsus?
Otsus on õiguspärane, kui selle on teinud kutse andja kutsekomisjon kehtiva õiguse alusel ja see on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele.
Millised on otsuse vorminõuded?
Otsus peab olema selge ja üheselt mõistetav, kirjalik ning sisaldama kutse andja kutsekomisjoni nime, kutsekomisjoni esimehe allkirja ja otsuse tegemise aega.
Kas otsust peab põhjendama?
Jah, üldjuhul on põhjendamine vajalik tuues välja otsuse faktilised ja õiguslikud alused. Kutsekomisjoni kollektiivne otsus ei vabasta põhjendamise kohustusest, sest iga haldusakt peab olema piisavalt motiveeritud ja arusaadav.
Põhjendamine pole vajalik, kui kutse andmise taotlus rahuldati ja kutse anti.
Miks on otsuse põhjendamine oluline?
Põhjendamine tagab, et adressaat mõistab haldusakti seaduslikkust ja saab vajadusel oma õigusi kaitsta, samuti võimaldab põhjendamine akti seaduslikkust kontrollival asutusel hinnata, kas akt on õiguspärane.
Millal hakkab otsus kehtima?
Otsus kehtib taotlejale teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest, kui ei ole määratud hilisemat kuupäeva. Positiivse otsuse puhul loetakse see teatavaks tehtukskutsetunnistuse registrisse kandmisega.
Abimaterjal — kirjapõhjad
Koolitusvideo: kutsekomisjoni otsus, selle kujunemine ja vormistamine
4. Vaie, vaide menetlemine
HINDAMISKOMISJON viib läbi hindamise ja teeb kutsekomisjonile ettepaneku kutse andmiseks või mitteandmiseks.
KUTSEKOMISJON otsustab taotleja kutse andmise või mitteandmise.
KUTSE ANDJA informeerib kutse taotlejat otsusest.
Vaie tuleb esitada vaideorganile, milleks kutse andmise menetluses on kutse andja kutsekomisjon, 30 päeva jooksul kutse andmise/mitteandmise otsusest teadasaamisest. Mõjuval põhjusel möödalastud tähtaeg tuleb põhjendatud juhul ennistada.
Vaide esitaja saab nõuda kutse andmise/mitteandmise otsuse osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist. Puudustega vaides aitab vaideorgan puudused kõrvaldada või annab isikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Vaie tagastatakse seda sisuliselt lahendamata 7 päeva jooksul, kui:
- isikul puudub õigus vaie esitada
- vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud
- möödas on vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata
- samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või käib kohtumenetlus
Vaie lahendatakse 10 päeva jooksul, mida võib pikendada 30 päeva võrra (kokku 40 päeva). Pikendamisest tuleb teatada vaide esitajale.
Vaideotsus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta.
Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda 30 päeva jooksul vaideotsuse saamisest kaebusega halduskohtusse, nõudes vaideotsuse ja algse otsuse tühistamist või üksnes vaideotsuse tühistamist, kui vaideotsusega rikuti tema õigusi muul viisil kui vaide rahuldamata jätmine.
Otsuse kehtetuks tunnistamise nõude puhul saab vaideorgan vaide sisulisel läbivaatamisel kas vaide osaliselt või täielikult rahuldada ja otsuse vastavalt kehtetuks tunnistada või jätta vaide rahuldamata.
Vaide sisulised ja vormilised nõuded
- Vorminõuet ei ole — vaie võib olla ka suuline, mis tuleb protokollida.
- Haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud.
- Vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite numbrid.
- Vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu.
- Põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi.
- Vaide esitaja selgelt väljendatud nõue (nt tunnistada tervikuna kehtetuks).
- Kinnitus, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.
- Vaidele lisatud dokumentide loetelu.
- Vaidele kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja (esindaja lisab volikirja, kui seda pole varem esitatud).
Vaide läbivaatamise ettevalmistamine
- Puudustega vaides aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10 päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
- Vaie tagastatakse 7 päeva jooksul kirjaliku põhjendatud otsusega, kui (HMS § 79 lg 1): isikul puudub õigus vaie esitada; vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud; möödas on vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata; samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus; samas asjas toimub kohtumenetlus.
- Vaide läbivaatamise ettevalmistamisel kuulatakse vajadusel ära asjast huvitatud isikute seletused, kogutakse tõendeid, kaasatakse ekspert, lahendatakse akti kehtivuse peatamise küsimus, tehakse teatavaks asja arutamise aeg ja koht.
Vaide läbivaatamine
- Vaiet läbi vaadates kontrollitakse nii haldusakti andmise õiguspärasust kui otstarbekust. NB! Oluline erinevus kohtumenetlusest, kus kohus otstarbekusse üldjuhul sekkuda ei saa.
- Vaiet läbi vaadates uuritakse dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi.
- Vaie lahendatakse 10 päeva jooksul, mida võib pikendada 30 päeva võrra (kokku 40 päeva). Pikendamisest tuleb teatada vaide esitajale.
Vaide otsus
- Haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude puhul saab haldusorgan vaide sisulisel läbivaatamisel kas vaide osaliselt või täielikult rahuldada ja haldusakti vastavalt kehtetuks tunnistada või jätta vaide rahuldamata.
- Vaideotsus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta. Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale ja kolmandale isikule kätte.
- Vaide rahuldamata jätmisel peab vaideotsus olema põhjendatud ja sisaldama selgitust halduskohtule kaebuse esitamise kohta.
- Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda 30 päeva jooksul vaideotsuse saamisest kaebusega halduskohtusse, nõudes vaideotsuse ja algse otsuse tühistamist või üksnes vaideotsuse tühistamist, kui vaideotsusega rikuti tema õigusi muul viisil kui vaide rahuldamata jätmine.